Pirita elanik Reidi teest: kui mul oleks 30 miljonit, ehitaks ma kaks lasteaeda, põhikooli ja ärikeskuse
"Kui mul oleks 30 miljonit eurot, siis kindlasti ei kulutaks ma seda summat Reidi tee väljaehitamiseks, vaid mõtleksin tõsiselt, mis on need põhjused, mis sunnivad Pirita ja Viimsi inimesi iga tööpäeva hommikul autosse istuma ja sõidusuuna Russalka ummikusse võtma," kirjutab Pirita elanik Erik Vest sotsiaalmeedias. Viimsi valla keskkonna- ja planeerimisameti juhatajana töötav kolme lapse isa leiab, et Pirita ja Viimsi kandi inimesed sunnib linna sõitma kooli- ja lasteaiakohtade ning äripindade puudus.
Allpool on Facebooki lehele "Pirita Inimesed" postitatud arvamusavaldus täismahus.
Ei ole ju kellelegi üllatuseks asjaolu, et mitte kõik nädalad ei ole Pirita teel ühesuguse liikluskoormusega. Alles kaks nädalat tagasi tundus, et sõidukeid on tavapärasest oluliselt vähem.
Põhjus ei olnud milleski muus, kui selles, et kõikides Viimsi ja ka mitmes kesklinna koolis oli käimas kevadine koolivaheaeg.
Seega Pirita tee sunnitud liikluskoormus on otseselt sõltuvuses koolivaheaegade toimumisest.
See ei ole ka üllatav, sest Pirita linnaosas elab ca 2500 kooliealist last. Koolikohti on Pirital aga vaid 1300.
Gümnaasiumiealisi õpilasi on linnaosas ca 700. Pirita Majandusgümnaasiumis aga õpib vaid 180 gümnasisti. Kõik need lapsed, kellel ei ole koolikohta omas linnaosas, on sunnitud liikuma. Mida väiksem koolijüts, seda suurem on tõenäosus, et koolisõit saab toimuma lapsevanema poolt juhitud autos.
Ei aita siin oluliselt ka vägagi populaarne koolibuss, sest viimane on juba Pirita linnaossa saabudes Viimsis elavatest lastest pungil ja meie lapsed lihtsalt ei mahu enam peale. Linna ühistransporti pääsemise edukus sõltub aga lapse nahaalsusest ja kannatlikkusest.
Ka olukord lasteaiakohtadega pole sugugi parem. Linnaosas on puudu ca. 350 lasteaiakohta. Kui kodu lähedal lasteaiakohta ei ole, siis oleme jällegi sunnitud istuma autosse, et mõnda teise Tallinna linnaossa sõita.
Ei ole meil Pirital midagi head kosta ka kvaliteetsete büroo ja teeninduspindade kohta. Neid lihtsalt ei ole.
Ka kodulähedasi töökohti napib. Hea, et Muhu pagarid on otsustanud Pirital kanda kinnitada ja pakuvad väärt tööd ka inimestele, kelle elu eesmärk ei ole olla valgekrae.
Ei saa me Pirital rõõmustada ka vaba aja veetmise kohtade rohkuse üle. Meil on küll super Pirita terviserada ja Lillepi rulluisuring, kuid kvaliteetset siseruumides pakutavaid ja kogu perele suunatud tegevusi ei ole. Teistes linnaosades aga on.
Võtame siis auto ja sõidame sinna kus need tegevused olemas on.
Liiga palju inimesi
2009. aasta sügisel valmis Pirita üldplaneering, kus hinnati linnaosa arengut ca. 20 aasta perspektiivis. Kõige utoopilisemad ennustused siinse rahvastiku kasvu kohta ütlesid, et Pirita saavutab üldplaneeringujärgse maksimaalse võimaliku elanike arvu aastaks 2030. Ennustati, et 18 000 elanikku on ka lagi, millest üle minek mõjutab tugevalt meie igapäevast elukeskkonda.
Tegelik olukord on aga see, et juba 2015 aastaks oli Pirita linnaosa 18 000 elaniku piiri ületanud.
Samas, valmis ei ole ehitatud TOP-i elamuarendust (ca 800 inimest). Ja Mähe aedlinnas on ca. 120 krunti, millel on peal paarikümneruutmetrine suvila mis ootab kohe kohe mahalammutamist ja uue eramu ehitamist. Ja koostamisel on detailplaneeringud mis lubavad Lepiku asumisse korterelamuid. Ja meil on Padrikus valmis majad kus korteritesse pole veel sisse kolitud. Ja meil on Pirita-Kosel uusarendused, mis ootavad kopa maasse löömist. Kui eelnevad numbrid kokku võtta võib väita, et lähimal viiel aastal võib oodata linnaosa elanike arvu kasvu ligi 3500 inimese võrra, mis on võrreldes tänasega ligi 20% rohkem. Kui just uus masu peale ei tule ja meid halvimast ei päästa.
Linnaosa sotsiaalse taristu on jäänud selgelt elamuarenduse tempole jalgu.
Ja me istumegi autosse, et sõita teise Tallinna linnaossa.
Kuidas raha tegelikult kulutama peaks
Kui mul oleks 30 miljonit eurot, siis ma ehitaksin Piritale kaks uut lasteaeda (a 2,5 milj.), ehitaksin uue ja tugeva haridustasemega põhikooli (ca 6 miljonit eurot), ehitaksin valmis põlvkondade keskuse (ca 3 miljonit), rajaksin kergliiklustee Metsakalmistust Pirita Majandusgümnaasiumini (0,5 miljonit eurot) ja raudtee äärde Ecolandist Jussi õlletoani (ca 1,5 miljonit). Kindlasti ehitaksin ma ka A-kategooria büroo ja teeninduspindu ja päris mitu miljonit eurot suunaksin ühistranspordivõrgu korrastamisse, et ka Pirita inimesed saaksid mugavalt Viimsis, Haabneeme keskuses asuvate kaubandus- ja vaba aja veetmise kohtadeni.
Ja ülejäänud ca 5 miljonit eurot suunaksin ma Reidi tee väljaehitamisse 1+1 laiendatud sõiduradadega (nagu nt. Pärnamäe tee) teeks, et need rekkad, mis sadamas laevadelt tulevad saaksid kiiresti Kadriorust Lasnamäele sõita.
Ma ei taha, et minu pärast, kes ma elan Pirital, aga pean oma igapäevaseid vajadusi rahuldama Tallinna teistes linnaosades, peab ära hävitama Russalkast linna poole jääva roheala.
Ma tahan, et tagajärgede leevendamise asemel tegeletaks Tallinna linnas ja Pirita linnaosas põhjuste lahendamisega.
Ma tahan, et 30 miljonit eurot kulutataks mõistlikult ja mitte ainult seepärast, et seda on vaja kulutada ja vastasel juhul võetakse raha lihtsalt ära.
