Statistikaamet: metoodika muutus tõi rahvaarvu ühekordse tõusu
Statistikaamet teatas, et esimest korda peale aastat 2000 Eesti rahvaarv 2015. aastal kasvas. Kasvu oluliseks põhjuseks oli metoodika muutus, mis tõi eelmisel aastal suurema osa kasvust ja mille mõju järgmistel aastatel enam ei ole.
Rahvaarvu kasv eelmisel aastal oli 2673 inimest, ühekordse tõusu mõju oli 1599 inimest.
Statistikaameti vanemanalüütik Alis Tammur selgitas, et inimeste elukoha määramisel võeti arvesse erinevates registrites olevat infot. Registritel põhinev info annab statistikaametile teada, et inimene tegutseb Eestis, aga amet ei saa kindlalt väita, et ta ei ole samal ajal aktiivne ka mõnes teises riigis.
"Tänapäeva maailmas ei ole see ainult Eesti probleem. Põhjamaad jagavad omavahel inimeste liikumises infot, kuid ülejäänud maailma puhul ei saa tagada, et inimene pole mitmel maal korraga püsielanik," kommenteeris Tammur.
Ta nentis, et võib-olla pole see ka oluline, sest tahame ju teada, kes on need, kes Eestis toimetavad ja mitmes riigis elavate inimeste uurimine on eraldi uurimisteema.
Varem sai statistikaamet inimeste sisserände numbrid selle järgi, et rahvastikuregistrist tuli info, et inimene on tulnud Eestisse ja eelmine elukoht oli välisriik. Millegipärast ei olnud inimesed tihti märkinud enda lähteriiki ja seetõttu jäi see info meil arvesse võtmata.
Kolmandatest riikidest pärit sisserändajate kohta sai amet infot täiendada politsei- ja piirivalveameti registrist, kuid EL-i kodanike puhul lisaallikat ei olnud ja nende info jäi puudulikuks. Ka praegu jääb selliste inimeste lähteriik teadmata, kuid saame infot vähemalt nende kodakondsuse kaudu analüüsida.
Täpsemaid andmeid selle kohta, millistest Euroopa Liidu riikides need inimesed tulid, statistikaametil pole. 2015. aasta põhjalikuma rändeanalüüsi avaldab statistikaamet 23. mail.
