Politsei sisekontroll "Harku mässust": ettekannetes valeandmete kajastamine on ebaaus tegevus ja ametnikule mittekohane
Politsei sisekontrollibüroo leidis, et eelmise aasta novembris Harku kinnipidamiskeskuses toimunud „mässu“ mahasurumisel tehti mitmeid juhtimisvigu, tulistati rahulikku inimest (kummikuuliga) ja lõpuks politseinikud ka valetasid juhtunu kohta, vahendas Ekspress.
Sisekontrollibüroo dokumendis nimetatakse juhtunut tõsiseks rikkumiseks ja valeandmete kajastamiseks.
"Eksida vahetu sunni vahendi kasutamise lubatavuses on tõsine rikkumine, mille tagajärjel sai ka inimene kergelt vigastada. Kuid asjaolusid kogumis hinnates ei nähtu tahtlust ametnike tegevuses, kuna neist keegi ei adunud, et pumppüss ka kummikuuli laskemoonaga on ikka tulirelv," kirjutatakse politsei sisekontrollibüroo analüüsis.
"Ettekannetes valeandmete kajastamine on ebaaus tegevus ja ametnikule mittekohane ning kindlasti tuleb vahetul juhil sel teemal tõsine vestlus ametnikuga läbi viia. Seetõttu teeb menetleja ettepaneku mitte distsiplinaarmenetlust alustada, vaid panustada täiendkoolituste ja vestlustega sellele, et enam taolist olukorda ei juhtuks," kirjutatakse raportis.
Väljavõtted Politsei- ja Piirivalveameti Sisekontrollibüroo Kontrollmenetluse kokkuvõttest 10.11.2015 Kinnipidamiskeskuses toimunud sündmuse osas:
Lühiülevaade toimunust
Kõnesalvestustest nähtub, et 10.11.2015 kell 19.40 teatas KPK valvepolitseinik A hädaabinumbrile 112 30-40 inimese allumatusest (isikud ei täida politseiametnike korraldusi) KPK-s II kinnisel korrusel ja palus abi. Kell 19.47 A täpsustas asjaolusid (lihtsalt allumatus, viibitakse koridoris ning korraldusi ei täideta); lahenduseks pakkus välja jõudemonstratsiooni Põhja prefektuuri (Põhja P) teabebüroo (TB) operatiivteabeteenistuse (OTTE) E ja Põhja P L-ga. Kohale saadeti kokku 12 politseipatrulli (24 politseinikku) ning 11 kiirreageerijat + jaoülem. Lisaks viibis kohal KPK juht.
Videosalvestusest on näha, et kella 19.30 ajal seisavad KPK-s kinnipeetavad isikud, kokku u 13 inimest II korrusel koridori peal ja räägivad omavahel, enne seda toimus vestlus KPK töötajatega. Kinnipeetavad isikud seisavad rahulikult seal kuni kella 21.11.-ni.
Videosalvestuse järgi ajavahemikul kell 21.09-21.11 ajal rääkis P KPK-s II korrusel koridori peal viibivate kinnipeetavatega ning tema sõnul andis kinnipeetavatele inglise keeles korralduse vabastada ala, minna oma tubadesse ning sinna jääda. Samuti oli ta öelnud, et korralduste mittetäitmisel kasutab politsei jõudu. P sõnul koridoris seisvad KPK kinnipeetavad saavad aru ja suhtlevad inglise keeles.
Videosalvestusest nähtub, et kella 21.14-ks on kõik II korruse kinnipeetavad liikunud oma tubadesse, seda kinnitab ka KPK V 14.01.2016 ettekanne, mille kohaselt tema veendus, et vahekoridoris kinnipeetavaid enam pole, lahkus sealt. Samas 14.01.2016 ta ei mäletanud enam, kas ütles P edasi, et kinnipeetavad on liikunud oma tubadesse.
Videosalvestusest on näha, et 21:14:40 väljub ühest toast meessoost isik, kes jääb koridori peale seisma, käed on pükste taskus. Kell 21:14:42 sisenevad kiirreageerijad korrusele ning liiguvad koridoris viibiva mehe suunas (relv on suunatud tema poole, kilp on kiirreageerijatel ees), kelle kõrvale on toast väljunud veel üks mees. Kell 21:14:43 tõstab koridoris viibiv mees vasaku jala üles (kuna samal isikul tuvastati hiljem vigastus kummikuulist, siis arvatavasti sai sel hetkel kummikuuliga pihta) ning kell 21:14:44 liigub kiirelt isik koos teise mehega tuppa tagasi.
Videosalvestusest on näha, et pärast seda hakatakse KPK kinnipeetavaid oma tubadest tooma söögituppa, kinnipeetavatel on käed kinni vitsadega, nad paigutatakse söögitoas kõhuli maha. Kella 21.26-ks on kõik kinnipeetavad söögitoas ning kiirreageerijad lahkuvad KPK II korruselt. 4
Videosalvestuse lõpuks kella 22.00-ks ei ole kõik kinnipeetavad oma tubadesse tagasi liikunud ning sidumisvahenditest vabastatud. M sõnul kell 22.09 viidi kinnipeetavad ükshaaval söögitoast nende tubadesse viima. Keelatud esemeid kinnipeetavate tubadest ja nende juurest ei leitud. M sõnul lahkuti kella 23.14-ks.
Kes oli sündmuse juht?
M sõnul oli sündmuse üldjuhtimine tema ülesanne, kuid see oli raskendatud, kuna jõudis kohale siis, kui põhitegevused olid juba L ja P poolt kokku lepitud. Tema ülesandeks oli informatsioonivahetus OTTE-ga, ressursi haldamine. Ta viibis sündmuse lahendamise ajal ning seetõttu ei teadnud relva ning teiste erivahendite kasutamisest enne, kui kiirreageerijad tulid kinnipeetavate korruselt ära.
P sõnul oli sündmuse juht tema nii kaua, kui tuli kohale M , kuna niimoodi on ette nähtud . Samas tõi ta välja, et OTTE keeldus teenistuskoera kohale saatmast, kuigi see oli tema ja _ soov.
L sõnul oli tema politseiliste tegevuste juht, kuna ühtegi tegevust ei alustatud ilma tema otsuseta. Samuti oli tema sõnul otsused: läbirääkimiste pidamine poolt, poolt korraldada perimeetri tagamine, kiirreageerijate kaasamine ning ilma nendeta ei sekkuta sündmusse lahendamisse, andis korraldusse sekkumiseks (pärast läbirääkimiste toimumist).
Kell 19.47 toimunud kõne ajal küsib OTTE E L-lt, kes on sündmuse juht ja L vastab, et _ .
Kell 20.19 M teatab raadiojaamas OTTE’le, et on kohal Harkus KPK-s ning OTTE teatab kõigile raadiojaamas, et kõik üksused KPK-s lähevad käsutusse.
Kell 20.25 helistab OTTE K L, et viimane võtaks ühendust M ning selgitaks, et teenistuskoera ei saadeta antud sündmusele.
L debriifingul vastuseks küsimusele – kes juhtis olukorra lahendamist?, vastas: „M juhtis kohapeal vägesid, assisteeris. _ asi oli hallata kogu teemat, oli _. Kinnipidamistaktika valikutel olin juures, aga ei sekkunud. Rünnaku otsused tegin mina ja suhtlesin OTTE-ga, kes kontrollis ja oli ühenduses. Arutasime Y-ga läbi millised on ohud, võimalused ja leppisime kokku sisenemise. Kiired jõudsid kohale, panid plaani paika ja lepiti tegutsemine kokku. Kõik toimis hästi. M oli rünnaku info olemas –
. P oma autoriteediga – lootsime, et annab ära lahendada ilma jõudu kasutamata, aga läbirääkimised ei andnud tulemust.“
Samas kohaselt L selgitas, et mõeldud oli teenistuskoera kaasamisele. Kui sai tagasiside, et olemas on jäljekoer, siis mõtles, et pole vaja. Koera kasutamine mõjub efektiivselt, heidutusena oleks võinud siiski kaasata.
Miks ei läinud kohale? Debriifingu kohaselt vastas L: „Oleksin kohapeal võib olla isegi seganud, infovahetus toimis ja kõik tegutsesid. Olin töö juures kabinetis, kus olemas raadiojaam, laua- ja mobiiltelefon. Raadioside oli väga kehva kvaliteediga. Kui oleksin kohale läinud, oleks aeg nihkes olnud ca 30 minutit. Kui olukord oleks eskaleerunud, siis oleksin kohale läinud.“
Järeldus:
L juhtis sündmust distantsilt, omamata reaalset ja täielikku ülevaadet sündmuse kohta. Samas nii raadiojaama kui ka kõnede salvestusest selgub, et L soovis, et M juhiks kohapeal sündmust, samas sekkus ise sellesse, otsustades politsei ressursi kaasamise, millal rünnata jms. M juhtimisest kohepeal teavitati raadiojaama vahendusel kõiki sündmusele reageerivaid ametnikke. L ei teavitanud ei raadiojaamas ega telefonikõnedes, et on juhtimise üle võtnud, vastupidi ta veel rõhutas, et kohapeal juhib_ . L saanuks PPA õigusaktide kohaselt osutada oma teadmiste/kogemuste pinnalt abi M sündmuse juhtimisel, kuid mitte ise otsustada M eest toimuvat. L ei olnud sündmuskohal, mistõttu ei jõudnud otsustamiseks vajalik informatsioon (pärast läbirääkimisi oli sündmus muutunud, enamik isikuid allusid korraldustele ning see info jäi kõik II korruselt edasi andmata/tajumata) temani.
Seega L ei täitnud PPA õigusaktist tulenevaid nõudeid sündmuse juhtimisel so PPA peadirektori 12.04.2012 käskkirja nr 137 „Politsei tavapärasest oluliselt ressursimahukamate sündmuste lahendamise korra“ Seega ei oleks tohtinud L sekkuda sündmuse lahendmisse ning otsuste vastuvõtmisesse. L olles kogenud _ , pidi teadma, et asudes politseilisi tegevusi juhtima, tuleb sellest kõiki teavitada. Seetõttu on tuvastamist leidnud, et L tegevuses esineb teenistuskohustuste rikkumist st distsiplinaarsüüteona teenistuskohustuste süüline mittenõuetekohane täitmine.
L suhtes distsiplinaarmenetluse kohaldamine ei ole otstarbekas ja eesmärgipärane, sest kindlasti ei olnud tegemist tahtliku teenistuskohustuse mittenõuetekohase täitmisega. Loodetavasti teeb L sellest juhtumist enesekriitilised järeldused ning edaspidiselt on konkreetsem sündmust juhtides ning määratledes paremini ja selgemini rollid sündmuse lahendamisel. Samuti peab arvestama, et L teenistuskohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise tagajärjel ei tekkinud otsest kahju.
Kas tulirelva võis kasutada?
Põhja P KKB operatiivkeskus (OK) kiirreageerimistalituse (KRT) K kohaselt: „Koos Pga panin paika tegutsemise taktika: P läheb ja räägib kinnipeetavatega viimast korda ja palub korrarikkumine lõpetada ja informeerib neid, mis juhtub, kui nad korraldusi ei täida.
Kilbi kaitseks järgnevad kaks julgestajat pumppüssidega, mis laetud kummikuulidega. Andsin loa teha ka mõned lasud põrandasse, et tekitada kinnipeetavates üllatust ja segadust (annab politseile eelise) ja et ära hoida edasist sündmuse eskaleerumist (üldiseks mässuks, pantvangi kriisiks jms.), seejärel järgnevad teised kiirreageerijad ja siis patrullid (kaitsekiivritega). .Kui saabusid 9 kiirreageerijat (kahjuks ei oska öelda kellaaega), ütlesin patrullidele, et .“ 6
K debriifingul: „Kummikuulide kasutamise eesmärk oli, et inimesed läheksid tubadesse – lepiti kokku, et esmalt antakse korraldus minna tubadesse, vajadusel hoiatuslasud ja kui see ei aita, siis pihta.“
P debriifingul: „Kummikuulide kasutamine oli põhjendatud, arvestades kinnipeetavate grupi ja kaasatud jõudude vahekordi, arvestades et hoones naised ja lapsed. Kõik oli väga proportsionaalne.“
Menetleja küsimus: Kes ja miks otsustas kasutada tulirelva ja millisel eesmärgil?
M : „Kuna viibisin tol hetkel keskuse ning ja otsustasid vahetult võtta osa politseijõudude suunamisest II korrusel, ei saanud ma aru, et kasutati tulirelva ning kuna raadioeetris keegi sellest ette ei kandnud, jäi mulle arusaam, et sündmuse lahendamisel tulirelva ei kasutatud. Samuti ei kuulnud ma laske ega muid kahtlaseid helisid, mis viitaksid tulirelva kasutamisele. Hiljem, kui kuulsin, et kinnipeetavate vastu kasutati tulirelva, kandsin sellest koheselt OTTE-le ette ja kutsusin keskusesse kiirabi, et tagada koheselt esmaabi abivajajaile.“
P. : „Seda peab küsima laskjatelt. Korraldust tulirelva kasutamiseks ei antud.“
L : „Erivahendite kasutamise otsustab eriüksus, kes olukorda sekkub. Tulirelva kasutamise luba ega korraldust mina ei ole andnud.“
Menetleja küsimus: Kas omasite informatsiooni, et kui läbirääkimised olid lõppenud ja siseneti uuesti II korruse koridori n-ö rünnakule, et vahepeal oli toimunud koridorist liikumine tubadesse?
P : Sain selle info vahetult peale esimese ukse avamist, nähes seda visuaalselt kiirreageerijate selja tagant. Edasi liikusime koridori, kus on korraldusi mittetäitnud kinnipeetavate eluruumid.
M : Jälgisin toimuvat nii palju, kui seda oli võimalik teha. Osa sündmuskohast ei jäänud , samuti puudus , seega oli raske aru saada, kas tubadesse liikumine toimus vahetult peale läbirääkimiste lõppemist, enne rünnakut või rünnaku ajal.
L : Teie poolt kirjeldatud informatsiooni minul ei olnud. Korraldus oli antud sekkuda ja taastada KPK-s seaduslik olukord. See ei tähenda, et kui isikuid ei ole enam mingis ruumis, ei peaks välja selgitama, kus nad täpselt on ja millised on nende kavatsused või plaanid seoses “lõpuni minekuga“. Olukord on alles siis kontrolli all, kui kõik selles osalenud isikud on kontrolli all. Seda ka eriüksus tegi.
Põhja P KKB OK KRT T kohaselt: „P otsustas kinnipeetavatega veel rääkida ning kui nad jätkavad allumatust, siseneb üksus, kes kasutab erivahendeid ja kummikuule. Kuna allumatus jätkus, otsustati, et siseneme. . P väitel võis kinnipeetutel olla ka . Varasemalt, kui olen käinud seal , oleme leidnud . Meid oli 10 mehe ringis, eesmärk oli koheselt end kehtestada ning domineerida, kuna olime vähemuses. Teisel korrusel enne sisenemist oli koridor tühi, mis eelinfo põhjal pidi olema inimestega täidetud. Tekkis tunne, et võib oodata planeeritud vasturünnakut. Siis hüppas ühest toast üks isik välja, vehkis kätega ning karjus midagi arusaamatus keeles. Andsin talle kaks korda eesti kui ka inglise keeles korralduse pikali (maha), kuid ta ei reageerinud, tundsin ohtu endale ja rühmale ning tegin hoiatuslasu põrandasse, mille peale ta hüppas lähimasse tuppa. Hakkasime tube kontrollima, eesmärk oli kõik kinni pidada ning seotud kätega ühte ruumi toimetada. Tubade kontrollil oli tubades 4-7 isikut. Osad toad allusid korraldustele, mõned mitte, nendes tegin mõne lasu ohutus suunas, mille peale võeti meid kuulda. Minu arvates antud situatsioonis oli kummimoona kasutamine vähem kahju tekitatav, kui ruumis politseigaasi või nuia kasutades. Isikud õnnestus kinni pidada ca. 10-15 minuti jooksul.“
Põhja P KKB OK KRT X kohaselt: „Meie üksuse liikmeid oli allumatu massi kohta vähe ca 10. Sellest tulenevalt andis meie otsene ülemus K korralduse meeskond komplekteerida nii, ja siis teised liikmed. Kuna keskuse elanikud olid politsei suhtes negatiivselt meelestatud, olime varustatud relvadega, millel laskemoonaks kummikuulid. Selline informatsioon teeb ettevaatlikuks ja annab õiguse end varustada tulirelvadega, et vajadusel neid kasutada. Relvade mõte pole ainult nendest tulistada, ka nende nägemine distsiplineerib vastast politseiga koostööd tegema. Vastasel juhul oleks suur oht poolte vaheliseks kokkupõrkeks, kus politseinikud võinuks viga saada. Gaasi ja nuia kasutamine antud sündmuse puhul oleks võinud meile kui ka vastaspoolele lõppeda hullemate tagajärgedega, kui kummikuuli kasutamine.
K poolt oli antud kahele pumppüssi kasutajale, kellest üks olin mina, luba kasutada vajadusel kummikuule, kui siseneme koridori ja seal viibivad isikud. Koridori liikudes nägin seal kahte isikut ja kuulsin, kui paarimees kõrvalt lasu tegi, misjärel kõik sealsed elanikud koridori vabastasid ja oma ruumidesse liikusid. Tegemist oli hoiatuslasuga, mis oli suunatud põrandasse, aga kahjuks põrkest muutis suunda ja sai kannatada ühe keskuses olija jalg. Samuti tajusin mina koridori sisenedes ohtu, kui nägin seal kahte isikut, sest sealseid elanikke oli selgelt teavitatud, et koridoris olla ei tohi ja vastasel juhul siseneb sinna politseiüksus.
Kontrollisime ruum ruumilt toad ära. Kuna olime eelnevalt informeeritud, et meie suhtes ollakse negatiivselt meelestatud ja muu mainitud informatsioon sinna juurde, siis relvadega ruumide kontrollimine oli mõistlik. Üksikutes ruumides tuli mul kasutada relva, kuna olin (me) arvulises vähemuses, ruumis olijad ei allunud minu (meie) poolt antud korraldustele ruumis oma kohtadel olla. Tõusti püsti ja kõnniti minu (meie) suunas ja vehiti kohati kätega. Tundsin sellisest tegevusest ohtu oma tervisele ja kasutasin hoiatuseks relva. Lasud ei olnud sihitud isikute pihta, seega keegi minu laskudest viga ei saanud. Tegin ca 3 lasku. Täitsime meile pandud eesmärgi allumatud isikut kinni pidada ja tagasime keskuses töötajate turvalisuse.“
PPA ARO ennetuse ja süüteomenetluse büroo N koheselt: „põhimõtteliselt kohalduvad kõikidele politsei vahetu sunni kasutamise juhtudele KorS 5. peatüki nõuded. Segadust tekitab aga see, et väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (VSS) reguleerib relva ja erivahendite kasutamise veidi erinevalt KorSist, nt §§ 26-15 lg 5 ja 26-17 lg 5 kohaselt ei ole vahetu sunni rakendamise otsustusõigust politseiametnikul (KorSi järgi on), seega VSS pigem piirab või täpsustab teatud juhtumeid. Seega lähtuma peab KorSist, välja arvatud juhul, kui VSSis on erisused – sel juhul kehtib VSS erisus.
Kui massilise korratuse käigus otsustas politseiametnik tulirelva kasutada, kuna oli tekkinud § 26-17 lõikes 1 nimetatud olukord, siis ei pidanud tulirelva kasutamist otsustama § 26-17 lg 5 nimetatud ametiisik, vaid otsustamisõigus oli ikkagi politseinikul. St lg 5 nimetatud ametnik otsustab massilise korratuse puhul erivahendite ja tulirelva kasutamise üle, kui korratus seisneb nt asjade lõhkumises, korraldustele mitteallumises, karjumises jms, mida ei ole lg 1 nimetatud.“
Põhja P KKB OK KRT Z hinnangul KPK sündmuse puhul ei toimunud tulirelva kasutamist isiku vastu. Pumppüssi kasutati heidutusvahendina hoiatuslaskude tegemiseks, pealegi ei kasutatud metallmoona. Hinnati 8
eelinformatsiooni sündmuses osalevate inimeste meelsuse, arvu ja võimalike tervist ohustavate vahendite osas ning otsustati efektiivseima ja nii kinnipeetutele, kui läheduses viibivatele ametnikele ohutuma vahendi ehk kummimoona kasuks. Teleskoopnuia ja gaasi ei kasutatud kitsaste koridoride tõttu, mis võinuks põhjustada suuremat ohtu ametnikele ja teistele KPK sündmuses osalejatele. Gaasi kasutamisel oleks saanud kannatada ametnikud kui ka teised isikud, nuia kasutamisel võinuks olla vigastused suuremad ning tekkida nn grupirüselus. Tulirelva ja kummist laskemoona abil olukorra lahendamise otsustuse tegid temale teadaolevalt sündmuskohal viibinud , ja ühiselt.
ARO VORB TATE S kohaselt sündmuse hindamisel ei ole tuvastatud eluohtlikku rünnet reageerivate politseiametnike vastu, mis oleks tinginud pumppüssist tulistamise kummikuulidega (lasti 1 lask kinnipeetule alajäsemetesse), seega ei olnud tulirelva kasutamine Harku KPK 2. korruse koridoris kehtiva õigusega (KorS) kooskõlas.
Selline käitumine poolt ei olnud adekvaatne, sest relva kasutamise otsustab iga politseiametnik ainuisikuliselt vastavalt tekkinud ohuolukorrale. Paratamatult võis selline otsene nn suunis tekitada pumppüssiga relvastatud kiirreageerijates segadust ja lisada põhjendamatut „julgust“ tulirelva kasutamiseks.
Tulirelva kasutamise eesmärk peab olema muuta isik ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks, mingit muud eesmärki vahetul sunnil tulirelva kasutamise kaudu olla ei saa. Tulirelva kasutamise eesmärk on tõrjuda vahetu oht elule või kehalisele puutumatusele. Ülejäänud kuue lasu puhul ei ole kindlaks tehtud, milline käitumine põhjustas ohu elule või kehalisele puutumatusele pumppüssi kasutajat või mõnda muud isikut, et oleks pidanud kasutama tulirelva (relva kasutamised leidsid aset kinnipeetavate eluruumides, kus ei ole turvakaameraid). Hoiatada ei saa isikut, kelle suhtes tulirelva pole lubatud kasutada (sellisel juhul oleks tegemist ebaseadusliku jõu kasutamisega ähvardamisega). Hoiatuslasuna mõistetakse tegevust, mis sooritatakse teavitamaks isikut, et tema suhtes on õigus tulirelva kasutada ning andes talle viimase võimaluse keelatud tegevus lõpetada. Kui antud kaasuses oli tegemist hoiatuslaskudega, ei ole selge, millist tegevust taheti kiirreageerijate poolt lõpetada, sooritades veel kuus lasku tulirelvast. Hoiatuslasu tegemisel peab jälgima, et see oleks tehtud võimalikult ohutult (rikošetioht), seega hoiatuslasu tegemine hoones sees ei ole üldjuhul turvataktikaliselt soovitatav (põrandasse või lakke suunatud lasu puhul võib kuul suunda muutes edasi liikuda).
Järeldus:
Teave selle kohta, et kinnipeetavad isikud läbirääkimiste tulemusel liikusid oma tubadesse ja selles veendusid kaks , jäi edastamata poolt tuvastamata põhjusel. P läbirääkimiste tulemusel oli olukord rahunenud, kinnipeetavad isikud olid läinud oma tubadesse, siis kohane oleks olnud kokku lepitud lahenduskäik/taktika ümber mõelda. poolt puudulik info edastamine ei ole distsiplinaarsüütegu, vaid seda on võimalik parendada sisekoolituse raames.
Tulirelva kasutamist peab iga politseinik iseseisvalt otsustama tuginedes KorS § 81 toodud alustele. K on üllatusmomendi ja segaduse tekitamise eesmärgil relva kasutamiseks luba andes rikkunud KorS § 81 lg 1 ja 2 toodud tulirelva kasutamise aluseid, kuna antud juhtumi puhul ei olnud õigust tulirelva kasutada. Seega on K tegevuses tuvastatud 9
teenistuskohustuste rikkumine so distsiplinaarsüüteo tunnused – teenistuskohustuste mittenõuetekohane täitmine.
K suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimine ei täidaks oma eesmärki, kuna pigem oleks vajalik K teadlikkust tõsta vahetu sunni kohaldamise lubatavuse osas. Taktikaliselt tulebki kokku leppida, mida ja mis asjaoludel kasutatakse, kuid alati tuleb jätta võimalus (nt olukord on muutunud, tuleb ümber hinnata) mitte kasutada vahetu sunni vahendit. Samuti nähtub, et K ei oma täpseid teadmisi tulirelva, mille laskemoonaks kummikuulid, kasutamise õiguspärasusest, mistõttu puudulike teadmiste eest distsiplinaarmenetluse kohaldamine ei ole kohane, vaid pigem tuleb panustada kõigi asjaomaste ametnike teadlikkuse tõstmisesse. Seda toetab ka K Z hinnang, et valiti eelinfo pinnalt kõige tõhusam vahend heidutamiseks, kuid mis ei ole kooskõlas KorS-is sätestatud tulirelva kasutamise alustega.
Samas on tuvastatud, et T ja X põhjendus tulirelva kasutamiseks ning ka nende poolne sündmuse kirjeldus ei ühti videosalvestusega. T põhjendas tulirelva kasutamist, et tundis ohtu endale ja teistele politseiametnikele. T esitas oma ettekandes ebaõigeid andmeid, kuna videosalvestusest nähtav isik seisab koridori peal 4 sekundit ja käed on tal kogu selle aja pükste taskus (T väitis, et isik vehkis kätega). 2 sekundi jooksul ei ole reaalselt võimalik 4 korda anda korraldusi pikali (maha) minekuks (T väitis, et andis 4 korda korraldusi) ning seejärel oodata, et isik saaks täidetud antud korralduse. Samuti on leidnud kinnitust, et mitte keegi KPK II korrusel viibinud kinnipeetud isikutest ei osutanud vastupanu, ei üritanud põgeneda, samuti ei rünnanud politseiametnikke, seega puudus politseiametnikel õigus tulirelva kasutada. T ja X on ettekannetes öelnud, et kasutasid tulirelva, kuna isikud ei täitnud nende korraldusi. Kuna puudus alus tulirelva kasutamiseks, siis politseiametniku korralduse mittetäitmise korral, tulnuks valida mõni muu vahetu sunni meede/vahend. Seega T ja X on tulirelva kasutamisel eksinud KorS § 81 lg 1 ja 2 nõuete vastu ning seega esineb nende tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnused – teenistuskohustuste mittenõuetekohane täitmine.
Taoliselt eksida vahetu sunni vahendi kasutamise lubatavuses on tõsine rikkumine, mille tagajärjel sai ka inimene kergelt vigastada. Kuid asjaolusid kogumis hinnates ei nähtu tahtlust ametnike tegevuses, kuna neist keegi ei adunud, et pumppüss ka kummikuuli laskemoonaga on ikka tulirelv. Seetõttu ei eeldatud, et KorS tulenevad alused tulirelva kasutamiseks peavad olema täidetud. T on viidanud ka oma ettekandes, et kasutasid erivahendit, millel laskemoonaks kummikuulid. Ettekannetes valeandmete kajastamine on ebaaus tegevus ja ametnikule mittekohane ning kindlasti tuleb vahetul juhil sel teemal tõsine vestlus ametnikuga läbi viia. Seetõttu teeb menetleja ettepaneku mitte distsiplinaarmenetlust alustada, vaid panustada täiendkoolituste ja vestlustega sellele, et enam taolist olukorda ei juhtuks. Ametnikud ei ole tahtlikult eksinud pumppüssi kasutamisel.
Töökorralduslikud ettepanekud:
- ette valmistada KorSi muutmine ning erivahendite loetelusse lisada kummikuuli kasutamise võimalus vahendina – PPA ARO ülesanne.
- kuni ei ole muudetud KorS-i, siis piirata kummikuulide kasutamist tulirelvades politseis ning tagada, et iga politseiametnik, kellel on võimalik kasutada taolist laskemoona tulirelvas, on teadlik selle kasutamise alustest KorS § 81 lg 1 ja 2 järgi – PPA ARO VORB TATE ülesanne.
- KPK teenistujate oskuste tõstmine – kriitilises olukorras informatsiooni edastamise tähtsus – KPK juhi ülesanne koostöös koolitus- ja arendustalitusega
