Põhja prefekt Kristian Jaani: Harku kinnipidamiskeskuses juhtunu oli politsei jaoks äärmiselt tõsine sündmus
Põhja prefekti Kristian Jaani kommentaar Harku sündmustele ja järgnenud politsei sisekontrollibüroo kokkuvõttele:
Iga ressursimahuka sündmuse järel ning kindlasti ka tulirelva kasutamise juhtumite korral viib politsei läbi juhtumi analüüsi. Sündmuse lahendamist hindavad turvataktika eksperdid ning vajadusel ka sisekontrollibüroo. 10. novembril kinnipidamiskeskuses toimunud allumatuse lahendamise ja sunni rakendamise õiguspärasuses hindamiseks alustas PPA sisekontrollibüroo kontrollmenetluse ja selle kokkuvõte oli valmis tänavu kevadel. Juhtumi asjaolude hindamise käigus kujunes ka sündmuse tervikpilt ning olulisemad järeldused. Politseinikud ei arvestanud asjaoluga, et täna kehtiv korrakaitseseadus ei näe ette erisusi tavalise laskemoonaga tulirelva ja kummikuulide kasutamise vahel, kuigi oma olemuselt on viimane tunduvalt vähem ohtlik. Selleks, et kummikuule saaks heidutuseks ja hoiatamiseks kasutada, võiks korrakaitseseaduses vajalikud erisused siiski olla. Oluline järeldus on ka see, et saame paranda ressursimahukate sündmuste juhtimise selgust ja omavahelist infovahetust.
Politsei jaoks oli tegemist äärmiselt tõsise sündmusega. Kinnipidamiskeskus on režiimne asutus, kus kehtivad ranged sisekorraeeskirjad. Olukord, kus 13 inimest blokeerivad vähem kui 1,5 meetri laiuses koridoris ainukese läbipääsu ja protestijate seas peetakse usuvenna au kaitsmist olulisemaks kui keskuse reegleid ja ametnike korraldusi, on kahtlemata ohtlik. Kinnipeetavatele anti korduvalt korraldus liikuda tubadesse ja sinna jääda. Ligi kahe tunni jooksul kestnud läbirääkimised tulemust ei andnud. Kell 21.14 sisenesid korrusele kiirreageerijad. Paar minutit enne seda läksid kinnipeetavad koridorist tubadesse, kuid kuna tubades kaameraid ei ole, polnud teada, mis on nende edasised kavatsused. Mõned sekundid enne kiirreageerijate sisenemist tuli oma toast välja koridori üks meesterahvas, sisenemisega samal hetkel ka teine ning politseinik tulistas kummikuuliga põrandale inimeste jalge ette. Kuul tabas rikošetist koridoris seisnud kinnipeetava jalga. Tubadesse minekuga ei olnud sündmus politsei jaoks läbi ja nii ruume kui isikuid tuli täiendavalt kontrollida. Sama kiirreageerimisüksus on kinnipidamiskeskuse varasemalt osalenud läbiotsimistel, kus leiti isevalmistatud torke- ja lõikerelvi. Kinnipeetavad on omavahelistes arveteklaarimises selliseid relvi ka kasutanud, mistõttu oli ohutase ka tubadesse liikumise järel kõrge.
Asjaolu, et sündmus toimus kinnipidamiskeskuses, tegi politseinike jaoks olukorra lahendamise keerulisemaks. Tegemist ei ole vanglaga, kuid keskuses on inimeste liikumist piiratud, kodukord on range ja see põhjustab ka pingeid. Kitsad koridorid, mis on kõigile kinnipeetavatele liikumiseks avatud seavad olukorra lahendamisele omad füüsilised piirid ning arvestada tuleb ka keele- ja kultuuriliste eripäradega.
