INFO või MÜRA? 25 asja, mida meile on „Harku mässu“ mahasurumise kohta väidetud
Siin on 25 väidet, mida oleme alates sündmuste toimumisest kuni eilseni kuulnud ning millest osa vastab tõele, osa on liialdused või tõlgendused ning osa selgelt valed.
1. Harku kinnipidamiskeskuses viibivad inimesed korraldasid protesti, korra taastamiseks kasutas politsei erivahendeid ja kummikuule.
Delfi pealkiri PPA info põhjal 10. novembrist vahetult pärast sündmuste toimumist. Pealkiri ja uudise sisu jäävad tõeseks ka sisekontrolli raporti valguses.
Mässuna kirjeldati juhtunut läbivalt meedias, politsei esindajad seda sõna ei kasutanud. Osaliste arvuks mainiti mitmel pool meedias mitukümmet inimest, tegelikult oli õige arv 13+1.
2. Kogu algne info oli vale.
Eesti Ekspressi eilne kõikehõlmav väide vahetult pärast mässu avaldatud info kohta.
Valeks nimetab Ekspress järgmisi väiteid:
"Mullu 11. novembril täitusid veebiportaalid, uudistesaated ja ajalehed ärevate uudistega – Harku kinnipidamiskeskuses on toimunud mäss.
„Kilbid, kiivrid, erivahendid,“ paukus Mart Mardisalu TV3 „Seitsmestes uudistes“. „Politseinikud olid sunnitud märatsejate ohjeldamiseks kasutama kummikuule,“ lisas mahe diktorihääl.
Kinnipidamiskeskuse juht Pärtel Preinvalts selgitas päev hiljem „Aktuaalsele kaamerale“: „Terve selle (mässu) aja jooksul olid politseiametnikud kontaktis kinnipeetavatega, vestlesid nendega ja andes neile korraldusi, aga kinnipeetavad keeldusid korraldusi täitmast.“
Lõpuks, nagu resümeeris Kanal 2 uudistesaade „Reporter“, pididki politseinikud korra taastamiseks kasutama sundi ja kummikuule, kinnipeetavad toimetati tagasi tubadesse. Ärev olukord sai lahendatud.
Rahul oli ka siseminister Hanno Pevkur: „Politseinikud tegutsesid õigesti.“"
Kõik see on aga vale."
See on liialdus. Kõik see on ebatäpne, hinnanguline. Kõik see ei ole õige. See ei anna sündmustest kogu pilti, aga see kõik ei ole vale.
Sisekontroll tuvastas küll olukorra algsest kirjeldusest valeväiteid, kuid ei saa eitada, et kogu olukord tervikuna oli siiski ärev. Ekspressi väide on ekslik ja sellisel viisil, et võtab usaldusväärsust vähemaks kogu õigustatud probleemipüstituselt.
3.Kinnipeetav oli väga vägivaldne.
Harku välismaalaste kinnipidamiskeskuse juht Pärtel Preinvalts vahetult pärast sündmusi: PPA ametnik soovis kinnipeetava viia eluplokist esimesele korrusele administratiivsele alale ja anda kätte kohtumäärus allkirja vastu, isik keeldus, keeldus kaasa tulemast, käitus väga agressiivselt, esialgu verbaalselt, hiljem füüsiliselt, avaldades vastupanu.
Enamik sellest vastab tõele, ehkki „väga agressiivselt“ on subjektiivne hinnang. Kinnipeetav ei rünnanud politseinikke.
4. Politseinikud lõid kinnipeetavat pähe ja lohistasid ta minema.
Kogu tralli keskmes olnud kongolane Mizelet thadet kleen Mbandou ise ütleb Eesti Ekspressile, et tema vastu ei hakanud, aga politseinikud lõid teha pähe ja lohistasid minema.
Pärtel Preinvalts: Politseinik palus tal vestlusvormis kaasa tulla, siis andis korralduse, asi päädis sellega, et tekkis rüselus, sekkusid teised politseiametnikud, inimene viidi eraldi lukustatud ruumi.
Turvakaamera videost, mida politsei sündmuste selgituseks näitab, ei ole otseselt näha pähe löömist ja minema lohistamist. Turvakaamera pilt on muidugi väike ja segadus suur, kuid ühemõtteliselt on näha vaid rüselust ja seda, kuidas kongolane ametnike vahel minema läheb.
5.Teised kinnipeetavad ei läinud oma tubadesse ega vabastanud koridori.
Pärtel Preinvalts: Teised kinnipeetavad keeldusid allumast edasistele korraldustele. Sündmus vältas 1,5-2 tundi, kinnipeetavatele anti mitmeid korraldusi ala vabastamiseks, liikumiseks oma tubadesse. Nad ei vabastanud ala, sekkuti jõuga.
See ei vasta tõele – kinnipeetavad läksid vabatahtlikult tubadesse. Tõsi, seda tegid nad alles üle 1,5 tunni pärast seda, kui neil seada algselt teha paluti ning Preinvalts ei näinud seda.
Protest algas kella 19.07 ajal, kui kinnipeetavad kogunesid teise korruse sissepääsu ette ning keeldusid kahe tunni jooksul sealt lahkumast. Sisekontrolli raporti, mis jälgib kummikuuliga tulistamise asjaolusid, algab pisut hilisemast ajast.
Politsei sisekontrolli raport: Videosalvestusest on näha, et kella 19.30 ajal kinnipeetavad, kokku u 13 inimest ja räägivad omavahel. Kinnipeetavad isikud seisavad rahulikult seal kuni kella 21.11.-ni. Videosalvestuse järgi ajavahemikul kell 21.09-21.11 ajal rääkis P (Preinvalts - toim) kinnipeetavatega ning tema sõnul andis kinnipeetavatele inglise keeles korralduse vabastada ala, minna oma tubadesse ning sinna jääda, vastasel juhul kasutab politsei jõudu.
Videosalvestusest nähtub, et kella 21.14-ks on kõik II korruse kinnipeetavad liikunud oma tubadesse, Seda kinnitab üks ametnik, kes küll ei mäleta, kas ütles Preinvaltsile edasi, et kinnipeetavad on liikunud oma tubadesse.
6. Massiline allumatus seisnes passiivses protestis.
Pärtel Preinvalts: Massilist allumatust isegi sellise passiivse protesti mõttes pole varem ette tulnud.
Preinvalts ütleb sellega, et massiline allumatus seisneski passiivses protestis. Küsimus on selles, kuidas kinnipidamiskeskuse kodukorda tõlgendada, kuid praeguse seisuga eeldavad ametnikud, et kinnipeetavad peavad nende käske täitma ning valeks seda väidet tunnistada ei saa.
7. Kinnipeetavad lubasid minna „lõpuni välja“.
Pärtel Preinvalts: Ühel hetkel see mass, kes ei soostunud lahkuma sellelt alalt, teatas, et nemad mingil juhul korraldusi ei täida ja on valmis „minema lõpuni välja“.
Mida iganes see ka tähendaks, sellele ei ole keegi vastuväiteid esitanud.
8. Kongolaselt taheti allkirja millelegi, millest ta aru ei saanud
Eesti Ekspress: Kinnipidamiskeskuse ametnikud tahtsid kongolase käest allkirja, kuna aga määrus oli eesti keeles, mida Mbandou ei oska, ei tahtnud ta allkirja anda. Ega ei annaks ju isegi allkirja paberile, kust sõnagi aru ei saa.
Pärtel Preinvalts: Kinnipeetav oli teadlik kohtumääruse sisust, sisuks oli kinnipidamise tähtaja pikendamine. Kinnipeetav teadis, et ta peab seal keskuses veel viibima. Samuti selgitati talle, et allkirja andmine ei tähenda määruse sisuga nõustumist, vaid ainult selle kättesaamist.
9. Kiirreageerijad arvestasid tegutsema asudes 40 kinnipeetavaga.
Eesti Ekspress: „Mitukümmend inimest hõlmanud mässajate-märatsejate hulga“ – nii raporteeriti – asemel oli hoopiski „umbes 13 inimest“, „seisavad rahulikult“, „räägivad omavahel juttu“.
Pärtel Preinvalts: Teisel korrusel, kus see toimus, on üle 40 kinnipeetava, kes liiguvad vabalt ja sel hetkel majas olnud politseinike arv oli kordades väiksem, politsei otsustas reageerida suurendatud jõududega, kuivõrd pidime arvestama sisulise ja tugeva vastupanuga.
Ehkki protesti näitas üles lisaks Mbandou’le 13 kinnipeetavat, ei teadnud kiirreageerijad, kas ka ülejäänutelt on ohtu oodata.
10. Kõik toimus vastavalt väljaõppele.
Pärtel Preinvalts: Protseduurid läksid vastavalt väljaõppele. Moodustati perimeeter, seejärel spetsialiseeritud üksus tegeles konflikti lõpetamisega.
Politsei sisekontrolli raportist tuleb välja, et kui ka kavatseti vastavalt väljaõppele tegutseda, siis tegelikult valitses operatsiooni juhtimises paras segadus.
Politsei sisekontrolli raport: Ametnik L juhtis sündmust distantsilt, omamata reaalset ja täielikku ülevaadet sündmuse kohta. Samas nii raadiojaama kui ka kõnede salvestusest selgub, et L soovis, et M juhiks kohapeal sündmust, samas sekkus ise sellesse, otsustades politsei ressursi kaasamise, millal rünnata jms. M juhtimisest kohepeal teavitati raadiojaama vahendusel kõiki sündmusele reageerivaid ametnikke. L ei teavitanud ei raadiojaamas ega telefonikõnedes, et on juhtimise üle võtnud, vastupidi ta veel rõhutas, et kohapeal juhib teine ametnik. Otsustamiseks vajalik informatsioon ei jõudnud L-ni.
Kui Eesti Ekspress oma sellenädalase uudise tarbeks Pärtel Preinvaltsilt värske kommentaari küsis, tunnistas Preinvalts: „Olukord muutus ja info ei liikunud.“
11. Analüüsime juhtumit ja teeme sellest edaspidiseks tegutsemiseks järeldused.
Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Valdo Põder ütles Delfile 22. novembril: Analüüsime juhtumit ja teeme sellest edaspidiseks tegutsemiseks järeldused.
Sisekontrollibüroo võttis juhtunu tõesti vaatluse alla. Järelduste osa paikapidavust näitab tulevik.
12. Politsei ei oleks tohtinud kummikuuliga tulistada.
Politsei sisekontrolli raport: Sündmuse hindamisel ei ole tuvastatud eluohtlikku rünnet reageerivate politseiametnike vastu, mis oleks tinginud pumppüssist tulistamise kummikuulidega, seega ei olnud tulirelva kasutamine seadusega kooskõlas.
See on tõsi. Politseil polnud mingit alust ega põhjust seisvat meest kummikuuliga tulistada. Ta seisis, taeva pärast.
13. Kinnipeetavat tulistati kummikuuliga, sest ta hüppas toast välja, vehkis kätega ja karjus arusaamatus keeles ega allunud korraldusele
Politsei sisekontrolli raport tsiteerib kiirreageerijat: Enne sisenemist oli koridor tühi, mis eelinfo põhjal pidi olema inimestega täidetud. Tekkis tunne, et võib oodata planeeritud vasturünnakut. Siis hüppas ühest toast üks isik välja, vehkis kätega ning karjus midagi arusaamatus keeles. Andsin talle kaks korda eesti kui ka inglise keeles korralduse pikali (maha), kuid ta ei reageerinud, tundsin ohtu endale ja rühmale ning tegin hoiatuslasu põrandasse, mille peale ta hüppas lähimasse tuppa. (Selle lasu rikošetist sai kinnipeetav pihta).
Tegelikult mees ei hüpanud välja vaid seisis koridoris enne kiirreageerijate sisenemist, käed külgedel. Kiirreageerija tulistas sekund pärast sisenemist ega oleks enne seda kuidagi jõudnud kinnipeetavale käske anda.
Seega kiirreageerija valetas tulistamise põhjuste kohta. Hiljem on ametnikud selgitanud, et kriisiolukorras tuleb otsus langetada väga kiiresti ja hiljem ei pruugi kõik juhtunu täpselt meeles olla. See seik on mitmes mõttes kogu segaduse võti. Kiirreageerija kirjeldas olukorda äärmiselt ohtlikuna ja sellest kirjeldusest piisaks, et kogu sündmust saaks kommunikeerida vägivaldse mässuna, mis õigustab tulistamist. Tegelikkuses oli mäss juba see, et kinnipeetavad ei täitnud korraldusi. Tulistamine ei olnud seadusega kooskõlas, selleks poleks tohtinud käsku anda ja seda poleks tohtinud teha. Ka tahtmatu vale, mis valede järeldusteni viis, tulnuks sedavõrd delikaatsete asjaolude korral avalikkuses omaks võtta, selgitada ja eksimust tunnistada.
13a. Ettekannetes valeandmete kajastamine on ebaaus tegevus ja ametnikule mittekohane
Politsei sisekontrolli raportis on rida: Ettekannetes valeandmete kajastamine on ebaaus tegevus ja ametnikule mittekohane ning kindlasti tuleb vahetul juhil sel teemal tõsine vestlus ametnikuga läbi viia.
Vastuväiteid pole.
14. Politsei tulistas rahulikult seisnud meest.
Nii kirjutas Eesti Ekspress. See vastab tõele. Mees seisis koridori uksel ega vehkinud. Politsei tulistas teda, kui piinlikult täpne olla, sai ta pihta kummikuuli rikošetist.
15. Politsei valetas, minister lükati tanki.
Eesti Ekspress: Ekspress uuris, mis tegelikult tollel päeval Harkus toimus, ja avastas, et politsei valetas süstemaatiliselt. Meediale tõmmati tuimalt müts silmadele, nii et ajakirjanikud edastasid väärinfot. Tagatipuks tehti siseminister Pevkur tankistiks – ta tõttas politseinikke kiitma, teadmata, mis tegelikult juhtus.
Tegelikult mäss toimus, allumatus kestis üles 1,5 tunni ja olukord ilmselt ikkagi vajas reageerimist. Olukord lahendati nii, et keegi ei saanud rängalt vigastada.
Tundub, et väärinfo seisnes pigem detailides ja seda enam pidanuks nii PPA kui ka siseminister sisekontrolli raporti ilmnemisel (millal iganes see neile teatavaks sai) andma teada, et olukord oli algselt kirjeldatust erinev, kuid tegu polnud tahtliku valetamisega. Seda ei ole nad siiski veel teinud.
16. Mässu seega polnud.
See on Eesti Ekspressi väide. PPA kinnitusel oli ala hõivamine ja korraldustele mitte allumine 2 tunni jooksul iseenesest piisav, et sellesse eriüksuslaste abil sekkuda.
PPA rõhutab, et politsei ei kasutanud sõna "mäss", vaid "protest". Pärtel Preinvalts ütles juhtunu kohta "massiline allumatus".
17. Politsenike adrekas oli kõrgele tõstetud.
See on tsitaat, nii ütles Eesti Ekspressile Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht, politseimajor Valdo Põder. Tema möönab sisekontrolli raporti järeldusi, et olukord ei olnud päris nii, nagu alguses tundus ja kommunikeeriti.
18. Kinnipidamiskeskuse juht ja kiirreageerijate juht kuvasid asja üsna suureks.
Seda ütles taas Valdo Põder. „Harkusse saabunud politseinikele tehti instruktaaž, et seal on hulk inimesi, kes ei täida korraldusi. Kinnipidamiskeskuse juht ja kiirreageerijate juht kuvasid asja üsna suureks. Et need inimesed võivad olla vägivaldsed ja võivad rünnata. Varem on keskusest leitud isetehtud torkerelvi, ühest otsast teravaks ihutud hambaharju. Samuti oli seal üks juhus, kui vietnamlased ründasid pesuruumis žilettidega grusiine,“ ütles ta Eesti Ekspressile.
19. Lahendamine läks pekki
Valdo Põder Ekspressile: Miks see lahendamine pekki läks? Sündmust lahendavatel politseinikel oli erinev info. Kogu operatsiooni juhiti siit, Põhja prefektuurist. Operatsioonijuhil ei ole kohustust minna alati sündmuskohale, see sõltub olukorrast.
20. Operatsioonijuht pidanuks kohale minema
Valdo Põder Ekspressile: „Mina oleks läinud kohale. Esimesest infost rünnakuni kulus poolteist tundi. Siit sõidab Harku kinnipidamiskeskusesse veerand tunniga.“
21. Politseinik ei rääkinud tulistamisest tõtt.
Miks politseinik ei rääkinud tulistamisest tõtt, küsis Ekspress. „See on selle asja inimlik külg. Ma arvan, et õigustada relva kasutamist,“ vastas Valdo Põder.
22. Politsei järeldus: relva kasutamise õiguslik pool on maha jäänud.
Valdo Põder ütles, et politsei järeldus sündmustest on seotud mitte tehtud eksimustega, vaid usuga, et viga on seaduses. „Nüüd saime aru, et relva kasutamise õiguslik pool on maha jäänud. Kummikuuli tulistamine on praegu võrdsustatud tulirelva kasutamisega. Me tahame, et kummikuuli peetaks edaspidi erivahendiks, see tekitaks võimaluse kummikuule rohkem kasutada."
Ent Põder nimetab veel järeldusi: „Me peame õppima ja harjutama, ega muidu asju paremini ei tee. Sellise sündmuse lahendamine on kunst.“
23. Politsei andis sisekontrolli raporti Eesti Ekspressile omal initsiatiivil.
Elmar Vaher ütles Vikerhommikus, et Eesti Ekspress sai sisekontrolli raporti PPA-st. See vastab tõele.
Ent riigikogu õiguskomisjoni liige Raivo Aeg järeldas sellest, et politsei andis raporti ajakirjanikele omal algatusel. See on vale.
„Tuginedes peadirektor Vaheri väitele, et sisekontrolli poolt koostatud uurimise tulemused anti meediale üle PPA enda initsiatiivil, siis tuleb tõdeda, et mingit kavatsust info varjamiseks ei olnud. Pigem oligi tegemist sündmuskohal tegutsenud politseiametnike poolt edastatud info puudulikkusega,“ ütles Aeg.
Tegelikult ütles Elmar Vaher raadios, et materjal küsiti PPA-lt teabenõudega. PPA ei pakkunud raportit ajakirjanikele omal initsiatiivil.
24. Sündmus pole üldse kõne väärt.
Siseministeeriumi pressiesindaja Toomas Viks ütles, et see juhtum ei ole mitte oluline, vaid Ekspressi poolt suureks puhutud. "Probleem on ainult ühes kummikuulis," arvas ta.
Siseminister andis sama signaali, temalt ei õnnestunud küsimustele vastuseid saada. Delfi palus siseminister Hanno Pevkurilt ministeeriumi vahendusel videointerjvuud, kuid minister oli päev otsa hõivatud. Meilitsi saadetud küsimused lubati siiski ministrile edastada. Delfi küsis, millal minister Harkus juhtunust täieliku ülevaate sai, miks tõe selgumisel sellest avalikkusele teada ei antud, kuidas ta kinnipidamiskeskuse juhi ja kiirreageerijate tegutsemist uue info valguses kommenteerib ning kas keegi peaks sisekontrolli avastatud vigade eest vastutama.
Minister vastas üldise kommentaariga, et sündmus vajas sekkumist. "Kokkuvõtvalt peab politsei tegema sisekontrolli tulemustest ise omad järeldused ja vajadusel käitumist sarnaste situatsioonide lahendamiseks muutma. Seda nii sisuliselt kui kommunikatiivselt," jättis minister asja PPA enda hinnata. Kaudselt võib sellest järeldada, et minister ei pea tehtud vigu piisavalt oluliseks, et neile hinnangut anda. Kogu Hanno Pevkuri vastust saate lugeda siit.
Delfi palus politsei- ja piirivalveametilt peadirektor Elmar Vaheri vastuseid sarnastele sisulistele küsimustele. PPA pressiosakond vahendas seepeale Põhja prefekt Kristian Jaani kommentaari, mida saate lugeda siit.
Elmar Vaheri ainuke kommentaar sisekontrolli raportile ja selles välja toodud vigadele juhtus kogemata. Nimelt oli temaga varem planeeritud intervjuu Vikerraadio hommikusaates, kus kõne alla pidanuks tulema hoopis PPA eriüksuste tugevdamine. Saatejuhid kasutasid juhust paluda ilmnenud tõsiasjadele tema kommentaari.
Õiguskomisjoni kuuest esindajast vastas esialgu ainult Raivo Aeg, kes ise ei olnud politsei sisekontrolli raportit lugenud. Aeg arvas, et olemasoleva info põhjal ei tundu, et politsei oleks valetanud. Küsimusele, kas tegu on probleemiga, ta otseselt ei vastanud.
25. Tegemist on tõsise juhtumiga.
Sellise järelduse tegi riigikogu õiguskomisjoni juht Heljo Pikhof, kes ka ütles, et õiguskomisjon tutvub sisejuurdluse kokkuvõttega ja teeb siis sisulised järeldused, kas ja mida tuleks õiguskorras muuta.
„Tegemist on ilmselt tõsise juhtumiga, sest PPA ametkondlik sisejuurdlus väidetavalt tuvastas kõnealuse sündmusega seoses politsei tegevuses mitmeid puudusi. Sellest saab ühtlasi järeldada, et tegemist on reaalse probleemiga. Aga kuna pole võimalust olnud PPA sisejuurdluse kokkuvõttega tutvuda ega asjaomaseid isikuid küsitleda, siis täpsemalt praegu midagi kommenteerida ei saa. Samuti on veel vara järeldusi teha. Õiguskomisjoni töös osaleb järjepidevalt PPA juhtkond. Tutvume asjaoludega järgmisel kohtumisel. Alles pärast seda on võimalik sisulisi kommentaare anda ning järeldusi teha - kas ja mida tuleks õiguskorras muuta,“ ütles Pikhof Delfile.
Tõsiseks nimetas vahejuhtumit ka Põhja prefekt Kristian Jaani, kuid oma kommentaaris ei peatunud ta valeinfo andmisel üldse.
Väited elu-olu kohta kinnipidamiskeskuses.
See ei puutu küll otseselt konkreetsesse juhtumisse, kuid kuna see selle loo kontekstis esile kerkis ("Muslimite jaoks on probleemiks, et neile antakse söögiks sealiha," kirjutas Ekspress), teatas PPA, et keskuse elu-olu kohta levib mitu ebatäpset väidet, mille hulka kuulub ka mainitud toidu näide. PPA kinnitusel pakutakse kinnipidamiskeskuses võimalust valida kolme menüü - taimetoidu, sealihata toidu ehk kala ja kana ning tavamenüü - vahel.
