NATO endine peasekretär: Venemaaga piirnevad riigid riskivad Kremli huvisfääriga mitteliitumise korral agressiooniga
NATO endise peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni sõnul peab NATO Venemaa tegevuse tõttu enda kohalolekut idatiival veelgi suurendama.
Rasmussen kirjutas mõttekoja Carnegie Europe kolumnis, et Venemaa agressioon Ukraina suunas ning ambitsioon taastada külma sõja-aegsed konfliktid peaksid olema Läänele täiesti selged signaalid, et enda väärtusi ja ühiskonda tuleb kaitsta türannia ning rõhumise eest.
"Läänel ei tohiks olla illusioone Venemaa kavatsuste kohta ja valmisolekut kasutada toorest jõudu. Venemaa presidendi Vladimir Putini uus doktriin säilitab õiguse tungida teistesse riikidesse, et kaitsta - nagu Kreml arvab - vene keelt kõneleva elanikkonna huve. Venemaaga piirnevad riigid saavad kas valida liitumise Venemaa nn huvisfääriga või, nagu oleme seda näinud Gruusias, Moldovas ja Ukrainas, riskida okupatsiooniga, kui nad sõlmivad tugevamad sidemed NATO ning Euroopa liiduga," kirjutab NATO eksjuht.
Rasmussen tuletab meelde, et kuigi Venemaa majandus langeb, on riik alates 2008. aastast kulutanud terve varanduse sõjaväe moderineerimiseks ning "on nüüd võimeline muutma suured militaarharjutused rünnakuks vaid mõne tunniga. See olukord on tekitanud muret paljudes Venemaa naabrites, eriti Balti riikides."
Rasmussen avaldab kahetusest, et Venemaa ja NATO suhted on muutunud ohtlikeks ja võistlevaks, kuid leinamisaeg on tema arust möödas ning NATO peab uues olukorras keskenduma rohkem heidutusele ja kaitsele.
"Tegevusetus oleks Kremli poolt tõlgendatud kui avatud kutse jätkata Venemaa enesekindlat poliitikat NATO liikmete ja partnerite suunas Balti riikides, Kaukaasias ja Ida-Euroopas," kirjutab Rasmussen.
NATO endine peasekretär kiidab samme, mida allianss on seni enda tugevdamiseks teinud, kuid lisab siiski, et tuleks teha veelgi rohkem.
"Võib-olla peaks Lääs moodustama permanentsema kohaloleku Ida-Euroopas, ehk niikaua, kui vaja. Vägede rotatsioon on samm õiges suunas, kuid samas võiks küsida, et kas ehk NATO militaarbaasid oleksid Ida-Euroopas paremas kasutuses, kui näiteks Lääne-Euroopas," küsib Rasmussen ja vihjab, et selliselt jõuaks ehk NATO Balti riikide võimalikule rünnakule kiiremini reageerida.
Rasmussen tõdeb muidugi ka, et Venemaa-NATO alusakti kohaselt püsivaid NATO üksuseid liikmesmaades eelistatult justkui olla ei tohiks, kuid samas rõhutab NATO eksjuht, et selles aktis kirjas olnud olukord on dramaatiliselt muutunud.
"Seega lahendus on selge: NATO liitlaste suunas tehtud ründe tõrjumisvõimekusega lahingvägede saatmine idatiivale - senikaua kui see on vajalik - ei rikuks seda alusakti," leiab Rasmussen.
NATO endine peasekretär juhib tähelepanu ka juulis Varssavis aset leidvale tippkohtumisele ning ütleb, et need ja näiteks Venemaa propaganda teemad peaks seal kindlasti partnerite vahel arutluse alla tulema. Samuti peab Rasmusseni arvates NATO kinnitama oma pühendumist liitlasriikide kaitmisele, eriti Venemaaga piirnevatel aladel.
