Poliitikaguru memo: Harku olematut mässu maha surunud ja hiljem selle kohta valetanud ametnikud rikkusid ametnikuvannet igast aspektist
“Tõotan olla ustav Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning pidada mulle usaldatud ametit ausalt,” tsiteerib Poliitikaguru memorandumi alguses vannet, mille annab iga riigiametnik ametisse astudes ja tuletab meelde, et sellest on tähis kinni pidada. "Eesti põhiseadus ei jäta siin tõlgendusruumi: riik on loodud Eesti rahva poolt, kes on ühtlasi ka kõrgema võimu kandjaks. Ametnik on rahva teenistuses, ega tohi seega kasutada temale usaldatud võimu rahva suhtes meelevaldselt, valimatult, alandavalt või kiuslikult," rõhutab kokkuvõte ja täpsustab, et möödunud nädal paiskas avalikkuse ette liiga palju juhtumeid, kus see nii ei ole olnud.
"Selleks nädalaks pole midagi muutunud. Kõik Harku keskuse elanike suhtes liigse jõu kasutamisega seotud olnud ametnikud jätkavad ametis ja saavad nautida politseijuhtide toetust. Oma kliente ja ka töötajaid praktiliselt poolearuliseks pidav Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi juht keerab lahti oma kontori ukse ja asub RKASile kohustuslikus korras oma kinnisvara üle andnud riigiasutustele seletama, et korralikku teenust nõuda on puhas rumalus. Jätkub kohtuprotsess Kaur Kenderi üle, mille prokurör on ilmselgelt pastakast välja imenud."
Kokkuvaletatud Harku mäss
"Siseministeeriumi juurdlusest selgus, et mingit mässu ei ole olnud. Riigiametnik Pärtel Preinvalts kutsus kohale eriüksuse lahendama eriolukorda, mida ei eksisteerinud. Üks teine ametnik, eriüksuse operatiivjuht, andis korraldusi kasutada jõudu nn mässu mahasurumiseks ilma, et ta oleks vaevunud veenduma, kas jõu kasutamine tegelikult ka vajalik oli. Kolmas ametnik otsustas ilma selge põhjuseta tulistada kummikuuliga inimest. Kõik nad kasutasid neile usaldatud võimu ülevoolavalt, valimatult. Kõik kollektiivselt valetasid hiljem avalikkusele. Kas jäi mõni osa riigiametniku vandest, mille vastu nad ei eksinud?" küsib Poliitikaguru ja nendib, et politseiameti peadirektori soovist oma alluvaid ja politsei tegutsemisjulgust kaitsta võib aru saada, mei kuid keegist ei taha ka politseid, kes vajutab enne päästikule ja alles siis küsib küsimusi.
Lisaks märgitakse memorandumis, et politseijuhtide kommentaarid „usuvendadest“ ja „usuvendade kaitsmisel lõpuni minemisest“ näitavad jõustruktuuride ilmselget negatiivset eelarvamust teistsuguste usuliste veendumustega inimeste suhtes. "Tundub, et teistsugune tähendab automaatselt ohtlikku. See on probleem. Harku keskuse elanike „usuvend“ valiti nädalavahetusel muide Londoni linnapeaks. Milline on Eesti politsei soovitus Londonisse reisijatele – on seal ikka veel turvaline?"
"Selle asemel, et õigustada oma kolleegide käitumist, peaksid teised riigivõimu teostavad isikud olema mures. Sest sellise suhtumise unarusse jätmine pisendab kodanikku, mis omakorda murendab riiki. Plekk jääb külge kõigile, mitte ainult patustajatele. Juhul kui seda maha ei taheta pesta, saabki tõeks lause, et “riik kiusab”."
Pikemalt saab nii olematu Harku mässu, Kaur Kenderi protsessi kui ka Riigi kinnisavara AS-i juhi Urmas Somelari ämbirsseastumistest lugeda siit.