Hanso: liitlaste rasketehnika võiks paikneda Eestile lähemal kui tuhat miili
Meie soov on, et liitlaste rasketehnika püsiv asukoht oleks Eestile lähemal kui tuhat miili, ütles kaitseminister Hannes Hanso Lennart Meri konverentsile saabunud kõrgetele kaitseametnikele.
Hannes Hanso arutas Lennart Meri Konverentsi raames Tallinna külastanud USA asekaitseminister Robert Scheri, USA asekaitseministri asetäitja Michael Carpenteri, USA Euroopa maavägede ülema kindralleitnant Ben Hodges’i ja teiste kõrgete kaitseametnikega liitlassuhete arenguid ja NATO Varssavi tippkohtumiseks valmistumist.
„Kuna meie piirkonna julgeolekuolukorra kiiret paranemist ei ole oodata, siis Varssavi tippkohtumine ei ole mitte teekonna lõpp, vaid teetähis,“ ütles Hanso. „NATO eelseisva tippkohtumise tulemusel kokkulepitavad edasised tegevused peavad olema nii poliitiliselt kui sõjaliselt usutavad. NATO sõjaline nõuanne kaitseministritele oli selge: meie piirkond vajab rohkem liitlasvägesid.“
Hanso sõnul peab NATO jõudma nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt teostatava lahenduseni. NATO esmaseks ülesandeks on kaitsta liitlasriike kogu alliansi piires ning Ameerika Ühendriikidel on selles kandev roll. Kohtumisel rõhutati, et NATO heidutus põhineb konventsionaalsel, raketikaitse- ja tuumaheidutusel - kõik komponendid on olulised ja muutunud julgeolekuolukorras tuleks kõiki neid heidutuse aspekte hoida ajakohastena.
„Eesti eesmärgiks on lahendus, mis oleks toimiv kõigi osapoolte jaoks. Meie soov on, et liitlaste rasketehnika püsiv asukoht oleks meile lähemal kui 1000 miili. Meie omalt poolt töötame koos Läti ja Leeduga selle nimel, et tagada liitlaste üksuste ja varustuse lihtsustatud liikumine üle riigipiiride ning et pakkuda head vastuvõtva riigi toetust.“
Hanso sõnul sai ta kohtumiselt järjekordse kinnituse, et Ameerika Ühendriigid on valmis aitama Eestit kaitsta, kuid samas peab Eesti jätkama iseseisva kaitsevõime arendamist.
