Eriväelased harjutasid tavatu sõja pidamist ja valitsuse päästmist okupeeritud territooriumilt
Täna lõppes kaitseväe eriüksuse võitlejate õppus Dagger koos kaitseliitlastega, kus keskenduti sõjalise toetuse ja tavatu sõjapidamise harjutamisele.
Poolteist nädalat kestnud eriväelaste õppusel mängiti lisaks tavatu sõja harjutamisele muuhulgas läbi ka valitsuse liikmete ja kaitseväe juhtkonna väljatoimetamist vastase poolt okupeeritud territooriumilt.
Õppus Dagger oli seotud ka mujal Ida-Euroopas toimuva regionaalse erioperatsioonide õppusega Trojan Footprint, mis võimaldas Eestisse õppusele tuua nii teiste riikide eriväelasi kui ka õhutranspordivahendeid nagu näiteks hübriidlennuk CV-22 Osprey ja kopter Chinook.
"Õppus oli huvitav ja keeruline, sest kujutas endast väga mitmekihilist operatsioonide kompleksi, kus meie oma Daggeri toimingud olid tihedalt läbi põimitud Trojan Footprintil toimuvaga," ütles kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonel Riho Ühtegi. "Lisaks rakendasime sel aastal mitmekihilist toetuse ja sidesüsteemide kasutamist ning tegime koostööd erinevate riigiasutustega. Esile tahan tõsta kaitseliitlaste professionaalsust ja motiveeritust, mida tunnustasid ka liitlased, kes meiega koos õppusel osalesid."
Erioperatsioonide väejuhatusel on oluline osa Eesti iseseisvas kaitsevõimes ja selle peamine ülesanne Eesti riigikaitses on arendada tavatu sõjapidamise võimet. Lisaks kuuluvad üksuse ülesannete hulka eriluure- ja seire, sõjaline toetus ning otsene rünnak.
Kaitseväe erioperatsioonide grupp loodi 2009. aastal. 2. oktoobril 2012 sõlmisid Eesti ja Ameerika Ühendriigid koostöömemorandumi Eesti eriüksuse saatmise kohta NATO operatsioonile Afganistani. 2012. aasta lõpus kinnitas Eesti valitsus seadusemuudatuse, millega loodi kaitseväe erioperatsioonide üksus. Erioperatsioonide üksus teeb aktiivselt koostööd lisaks Ameerika Ühendriikidele Saksamaa, Poola ja Balti riikide eriüksustega.
