Politsei on tänavu tabanud üle saja narkojoobes autojuhi
• Möödunud aastal tabas politsei liiklusest 280 narkojoobes autojuhti.
• Mullu hukkus alkoholi- ja narkojoobes autojuhtide süül 15 ning viga sai 200 inimest.
• Kõige sagedamini tabab politsei narkojoobes autojuhte liiklusest laupäeviti.
• Hoolimata aastaajast või kuust tabab politsei ühes kuus keskmiselt mõnikümmend narkojoobes autojuhti.
Lõuna prefektuuri patrulli- ja liiklusjärelevalve talituse juht Alvar Pähkel sõnas, et enamasti tabatakse narkojoobes juhte piirkondades, kus levib ka enam narkootilist ainet. „Kandes narkojoobes autojuhtide tabamiskohad kaardile, tähendaks see nii tänavuste kui mulluste andmete põhjal Tallinna kõrval näiteks ka Ida-Virumaa ning Tartu eristumist teistest piirkondadest. Samas ei ole me naiivsed arvates, et väiksemates keskustes narkojoobes juhte ei liigu. Sealgi teeme järjepidevalt pistelisi kontrolle,“ kinnitas Pähkel.
Argise liiklusjärelevalve ning lauskontrollide kõrval on politsei teravdatud pilk suunatud ka erinevatele üritustele Valjalast Viljandi ja Vastseliinani välja. Kohtadesse, kuhu lähemad ja kaugemad pidulised autodega saabuvad. „Töömeetod on sarnane alkoholijoobes juhtide tuvastamisega, kui juhi sõidustiil on kahtlane või äratab kogenud korrakaitsja tähelepanu mõni muu joobele viitav asjaolu. Kahtluse korral, et inimene on keelatud aineid tarvitanud, kontrollib politseinik juhti indikaatorvahendiga. Kui esinevad tarvitamise tunnused, selgitab ekspertiisi- või tervishoiuasutus juba täpselt võimaliku joobe,“ kirjeldas Pähkel.
Ekspertiisidest nähtub, et sagedamini on narkojoobes juhid tarvitanud kanepit ja amfetamiini, kuid selles nimekirjas on ka mitmeid teisi narkootilisi aineid nagu näiteks fentanüül, kokaiin, marihuaana, GHB ja teised. „Sõltumata, millest täpselt narkojoove tekkis, on nende autojuhtide seas nii edukaid ettevõtjaid aga näiteks ka elu hammasrataste vahele jäänuid,“ profileeris Pähkel. Ta lisas, et narkojoobes juhtide puhul võib sarnaseid jooni leida pigem narkojoobe tunnuste põhjal. „Kel on eriti suured või vastupidi imeväikesed pupillid, silmad näiteks läigivad ja on punased, keha väriseb või isegi tõmbleb, mõni on tohutult rahutu, teine jälle eriti apaatne, kiirest pulsist ja süstejälgedest rääkimata“ kirjeldas politseijuht.
Pähkel rõhutab, et narkojoobes autojuhtidesse suhtub politsei nulltolerantsiga nagu seda ka teiste ohtlike liiklusrikkumiste korral. „Meelemürk võtab autojuhilt võime oma oskusi õigesti hinnata, sõidukit ohutult juhtida, tähelepanelik olla ning aegsasti reageerida. Sellises seisundis ei tohi ise autorooli minna, pardale võtta ja ohtu panna oma kaaslasi ning kõiki teisi kõrvalisi liiklejaid,“ toonitas Pähkel. Neil, kes märkavad liikluses autojuhti, kes võib olla alkoholi- või narkojoobes, palutakse sellest jätkuvalt teada anda hädaabinumbril 112.
Alkoholi- või narkojoobe seisundis mootorsõiduki juhtimine toob kaasa kriminaalkaristuse rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistuse näol.
