Riigikogus toimus NATO tippkohtumisest ajendatud avalik arutelu: Venemaa jätkab provokatsioonide kursil
Diskussiooni avas peaminister Taavi Rõivas. Arutelus osalesid Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Jüri Luik, kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov, välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Kyllike Sillaste-Elling, kindralleitnant erus, riigikogu riigikaitse komisjoni liige Johannes Kert ning julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross.
Peaminister Taavi Rõivas ütles arutelu avades, et 46 päeva pärast Varssavis NATO tippkohtumisel tehtavad otsused ei tohi jääda ühekordseteks hädaabimeetmeteks, vaid peavad kinnistuma alliansi püsiva poliitikana.
„Põhjus on lihtne. Strateegiline julgeolekukeskkond on Euroopas olemuslikult muutunud. Viimase kahe aasta jooksul ei ole Venemaa oma käitumismustrit muutnud – ta jätkab provokatsioonide kursil, tekitab ise probleeme ning siis justkui näib nende probleemide lahendajana,“ lausus Rõivas.
Peaminister esitas arutelul valitsuse kaks eesmärki 8.–9. juulil toimuvaks NATO tippkohtumiseks, mis tõenäoliselt saab olema kõige edukam Eesti jaoks pärast Prahat 2002. aastal, mil Balti riigid said alliansi liitumiskutse.
Esiteks, põlistada 2014. aasta septembris Walesi tippkohtumisel heaks kiidetud hoiak, et NATO kohaolek on uus normaalsus ning NATO valmiduse tegevuskava raames juba tehtud ja Eesti jaoks olulised sammud – õhuturve Ämarist, NATO staabi loomine Tallinna ja NATO kiirereageerimisvägede võimekuse parandamine.
„Teiseks soovin, et liitlasvägede kohalolu Eestis suureneb. Eesti jaoks tähendab see võitlusvõimelist, pikaajaliselt etteplaneeritavat ja püsivat pataljoni suurust lahinggruppi ehk kuni tuhande inimese pidevat kohalolekut Eestis,“ ütles Rõivas.
Peaminister rõhutas, et liitlasvägede kohalolekuga seotud kulud, sealhulgas taristu väljaehitamine ja väljaõppealade laiendamine, on valitsuse otsusega saanud rahalise katte vähemalt järgnevaks neljaks aastaks. „Eesti teab, et julgeolekul ei ole hinda. Eesti on üks viiest liitlasest, kes panustab riigikaitsesse rohkem kui kaks protsenti,“ lisas Rõivas. „Ma soovin, et Varssavis kinnitaksid kõik kolleegid, et kaitsekulusid tõstetakse.“
Peaministri selgitusel ei pea heidutusest rääkima kogu aeg, vaid me peame seda näitama iga päev. „Me ei tohi näida nõrkadena ükskõik millisele vastasele – olgu selleks rohelised mehed idast või ISIS lõunast. Iga vaenlane peab teadma, et tema sammudele on vastus ja see on meelekindlam, kui ta oodata oskab,“ lisas Rõivas.
Peaministri sõnul on oluline, et viimased kaks ja pool aastat on allianss tegelenud süvitsi just kollektiivkaitse tugevdamise küsimustega, mille olulisusele on Eesti aastaid viidanud. „Tänan kõiki Eesti ametnikke ja diplomaate – Tallinnas, Brüsselis, Washingtonis ja muudes Euroopa pealinnades – et te olete selle nimel palju vaeva näinud,“ ütles Rõivas.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Jüri Luik märkis, et võiks arvata, et suvi on rahulik aeg, kuid julgeolekus sellega arvestada ei saa. Surve on tema sõnul tuntav ja suvi pigem suurendab pinget, kuigi 8.-9. juulil Varssavis toimuval NATO tippkohtumisel on rahustav ja stabiliseeriv mõju.
NATO võtab Varssavis vastu otsused, millega saabuvad siia väekontingendid. „Selge on see, et see on NATO-lt tugev sõnum, teisalt pole kahtlust, et Venemaa agressiivne imperialism proovib seda näidata Venemaa-vastase sammuna ja võib tuua kaasa pinget ja survet lühiajaliselt,“ sõnas Luik, kelle sõnul jääb see surve aga usutavasti Ameerika sõjalaevade rahvusvahelistes vetes kiusamise tasemele.
Luik rõhutas ka novembris Ameerika Ühendriikides toimuvate presidendivalimiste tähtsust, mis mõjutavad tugevalt julgeolekupoliitikat Euroopas. Vabariiklaste kandidaat on Donald Trump, kelle seisukohad NATO suhtes on tekitanud küsimusi, kas ta Valgesse Majja saades on tegelikult stabiilne ja mõistlik poliitik.
Ülim tagatis on tuumarelv
Kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov nentis, et ajad on ärevad ja seda mitte ainult Euroopas, kuid kaitseministeeriumis ollakse sellega harjunud, sest iga päev tegeletakse võimalike stsenaariumitega. Vseviov rõhutas, et kõiksugused arengud ei lõpe ja sellest on aru saanud ka kõik liitlaste valitsused, kõik maskid langesid Gruusia sõja algusega.
Vseviov rõhutas ka, et Varssavi tippkohtumiseks on eeltöö kestnud aastaid ja kuigi see tippkohtumine on väga oluline, siis töö pärast seda julgeolekuga ei lõpe, pigem loob tippkohtumine selleks tööks eeldused.
NATO-l puudub soov kujundada riigipiire, kuivõrd allianss on kaitsele suunatud, aga see kaitse on kindlameelne. Kui üht liikmesriiki rünnatakse, siis käivitub kollektiivkaitse esimesest päevast. „Nendele sõnadele tuleb praktilised teod külge panna, peab olema kindlameelsust ja suutlikkust neid sõnu rakendada,” rääkis Vseviov.
Usutavast heidutushoiakust kõneldes rõhutas Jonatan Vseviov, et enim tähelepanu on pälvinud ettepaigutatud väed. „Ei ole võimalik panna kuhugi lipp püsti ja öelda, et nüüd olen siin mina, ilma et kohe oleks kaasatud terve allianss,” sõnas Vseviov, kelle sõnul on üks Walesi tippkohtumise tulemusi see, et NATO lisaväed, mida saab ülikiiresti juurde tuua, peavad olemas olema.
Peale vägede olemasolu on Vseviovi sõnul vaja ka pidevalt plaane omada ja regulaarselt õppuseid korraldada. NATO julgeoleku ülim tagatis on tema hinnangul aga tuumarelv, mida arusaadavatel põhjustel ei kasutata, aga ka ära unustada ei lubata.
Varssavi tippkohtumise tulemusel saavutatakse olulisi otsuseid kõigis neis aspektides, eelkõige aga appi tulevate vägede osas. Vseviovi kinnitusel on tõenäoline, et siia tuleb Varssavi otsuste tulemusel pataljoni jagu ehk umbes tuhat meest. Samas pole Vseviovi kinnitusel arv oluline, kuna tähtis on, millise suutlikkuse, sõjalise võimega üksus on. „Nende detailide üle käib jutt, kuu-pooleteise jooksul sünnivad otsused.”
Ohuhinnang on ühtlustunud
Välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Kyllike Sillaste-Elling märkis, et ettevalmistustega Varssavi tippkohtumiseks tehti algust Walesi tippkohtumise viimasel päeval ja ettevalmistudes on intensiivselt suheldud teiste liitlastega. Laua taga saab lisaks 28 liitlasele olema ka Montenegro, kes osaleb vaatlejana.
„Ohuhinnang on liitlaste seas ühtlustunud, kõik saavad aru, miks me küsime neid asju, mida küsime, neid ei vaidlustata enam,” sõnas Sillaste-Elling. Samas leiti NATO-s tema sõnul, et Venemaaga tuleb probleemidest rääkida, kuigi tugevalt positisioonilt ja mitte enne, kui NATO heidutuspool on paigas. Küll aga toimub ilmselt millalgi enne Varssavi tippkohtumist NATO-Vene nõukogu.
Samuti tuleb arvatavasti jutuks NATO ja Euroopa Liidu koostöö, kuna seni pole need kaks suurt organisatsiooni väga palju koostööd teinud. „Tekkinud on uus momentum ja tahetakse vastu võtta ühine deklaratsioon, kus otsustatakse rohkem koostööd teha,” lausus Sillaste-Elling, kelle sõnul on see Eesti jaoks oluline seetõttu, et kuigi Soome ja Rootsi kuuluvad Euroopa Liitu, siis NATO-sse nad ei kuulu.
Kaitsekulutusi ei saa kiiresti tõsta
Jonatan Vseviov märkis, et Walesi tippkohtumisel lepiti kokku, et kõik liikmesriigid teevad pingutusi, et kaitsekulutusi suurendada. Varssavis tehakse tema sõnul kindlasti kokkuvõte sellest, kuidas on läinud, ning sellele keskenduvad kindlasti Põhja-Ameerika ajakirjanikud.
Summa suurusest tähtsam on Vseviovi sõnul aga see, kuidas raha kasutatakse. Kui vaadata protsenti SKP-st, siis on Eesti kaitsekulutuste tegemisel esimese 4-5 liitlase seas, kui aga vaadata summasid, siis alumise 3-4 seas. „Pelgalt sellest, et Saksamaa ei panusta veel kaht protsenti SKP-st, ei saa teha järeldusi sellest, et ta kaitsesse ei panusta,” sõnas Vseviov.
Kindralleitnant erus, riigikogu riigikaitse komisjoni liige Johannes Kert kinnitas samuti, et NATO solidaarsus töötab, kuid ta osutas, et väga kiiresti ei tohikski kaitsekulutusi tõsta. „Näiteks leedulased, kes otsustasid järsult kaitsekulutusi tõsta, tegid palju kaitsetellimusi, neil on probleem, et ei suuda vastu võtta seda, mida nad on tellinud. Vaja on ette valmistada inimesi ja infrastruktuuri,” rõhutas Kert kaitsekulude järk-järgulise tõstmise vajadust. „Kui Saksamaa tõstaks 0,1 protsenti kaitsekulutusi, siis oleks vaja uut armeediviisi,” märkis ta.
Kert sõnas, et Varssavi tippkohtumisel lepitakse arvatavasti kokku, et kõik Balti riigid saavad pataljoni lahingugrupid. Lahingugrupid tähendavad toetatud pataljoni, kusjuures toetus võib olla väga varieeruv, sõltuvalt kaitsevõime vajadustest, pataljoni ülesannetest.
Kert rõhutas ka seda, et Soome ja Rootsi õhuväebaasid ja sadamad on viimastel aastatel olnud NATO külastatavad ja riigid on ka NATO õppustest osa võtnud, mis on Kerti kinnitusel oluline signaal nii meile kui meie vastastele.
Kui kiiresti käivitub artikkel 5?
Jüri Luik ütles küsimusele vastates, et otsus artikkel 5 käivitumiseks on võimalik langetada ülimalt kiiresti, sest kõik NATO esindused asuvad ühes kohas ja saadikud istuvad saalist, kus otsused langetatakse, halvemal juhul vaid 500 meetri kaugusel. Igal riigil on artikkel 4 järgi võimalik nõupidamine kokku kutsuda ja vajadusel võidakse kohe minna ka artikkel 5 juurde. Samuti saab NATO peasekretär kohe artikkel 5 jaoks arutelu kokku kutsuda.
„Riikidel on see valmisolek olemas ja meil tuleb poliitiline valmisolek täita reaalse sisuga, et kui sellised korraldused tulevad, oleks ka võimed, mida kasutada,” rõhutas Luik, kes osutas ka, et NATO leppe järgi asutakse liitlaste kaitsele bilateraalselt ja koos teistega ehk näiteks USA ja Eesti vahel on vastastikkuse kaitse kohustus.
Johannes Kert viitas omakorda, et mida rohkem NATO peakorteris erinevaid stsenaariume õppustel läbi mängitakse, seda rohkem ollakse valmis erinevaid otsuseid tegema. „Oleme näinud kõrgetasemelisi õppuseid, millest riikide valitsused osa võtnud ja neid kindlasti tuleb veel.”
Rasmus Kagge küsimusele, mida võib Kreml 46 päeva jooksul enne tippkohtumist Eesti suunal ette võtta, vastates ütles Jüri Luik, et Kremli tegevusi on raske ennustada. Näiteks Süüria operatsiooni käigus oli näha, kuidas Venemaa tegi ootamatuid liigutusi. Enne Varssavi tippkohtumist on Luige sõnul tõenäoline, et võib tulla madalalt ülelende ja rahvusvahelistes vetes ja õhuruumis n-ö kiusamist ning tegemist tuleb teha jõhkra retoorikaga ja vägede ümberpaigutamisega Venemaal. Samas mõtleb Venemaa globaalselt ja midagi ei saa välistada.
„Arutelu ajendiks on 8.-9. juulil Varssavis toimuv NATO tippkohtumine ning seal tehtavad Eestile olulised otsused. Antakse ülevaade 19.-20. mail toimunud NATO välisministrite kohtumisel räägitust, viimastest arengutest NATO idatiiva heidutuse tõstmisel ning Eesti väljavaadetest Varssavi tippkohtumisel,” selgitas vestlusringi üks osalejatest, riigikogu väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross enne arutelu algust.
