Lugeja sularahaautomaatidest: viiendast kuupäevast on liinibussid rahvast nii täis, et isegi seisukohti ei taha jaguda

Viimaste aastate jooksul on suudetud maal postkontorid muuta postipunktideks ning see on loonud olukorra, et rahval pole võimalik kohapeal ehk oma kodukandis sularaha kätte saada. Postkontoritest maksti sularaha, aga postipunktist seda ei tehta.

Pangad on nii kitsid, et maakohta nad ei taha sularahaautomaati üles panna, sest see ei tasuvat ära.

See olukord on viinud nüüd selleni, et iga kuu alguses alates viiendast kuupäevast on liinibussid rahvast nii täis, et isegi seisukohti ei taha jaguda. Paljud pensionärid on kohustatud sõitma maalt linna bussiga, et pensioniraha aularahaautomaadist välja võtta, sest kui tellid pensioni koju, siis pead maksma teenustasu kaheksa euro ringis.

Kuna maksumaksja raha läheb riigikassasse, siis peaks olema riik kohustatud näiteks maarahvast aitama ning muretsema ka maale sularahaautomaadi. Ühesõnaga - riik peaks tegema koostööd pankadega, et ühisel jõul ja nõul maale sularahaautomaat üles panna.

Fakt on ju see, et pank ainuüksi oma kulu ja kirjadega väiksemasse kohta sularahaautomaati üles ei pane ning panku ei huvita see, et kust ja kuidas inimene raha kätte saab.

Kõik, mis on rahva heaoluga seotud, peab olema riigi südameasi.

Miks peab maainimene olema sunnitud linna sõitma sularaha välja võtma, kui sularahaautomaat võiks maal olemas olla.