Riigiametite juhtidest naised teenivad sarnasel ametikohal töötavatest meestest rohkem

Riigi ametiasutuste tipp- ja keskastmejuhtidest naised teenivad riigi ametiasutustes sarnasel ametikohal töötavatest meestest 2,2 protsenti rohkem palka. Muid ameteid pidavad naised teenivad ka avalikus teenistuses meestest vähem, kuigi palgalõhe on avalikus teenistuses väiksem kui erasektoris.

Eestis on üldine palgalõhe statistikaameti andmetel 23 protsendi lähedal. Üldine sooline palgalõhe on riigi ametiasutustes vähenenud. 2014.aastal teenisid naised riigi ametiasutustes meestest 11,2 protsenti vähem ja 2015. aastal 9,2 protsenti vähem.

Horisontaalne sooline palgalõhe, mis näitab sarnase vastutustasandiga ametikohal saadavat palka, oli 2015. aastal 7,5 protsenti. See näitaja ei võta arvesse tegevusvaldkondade erisusi.

Kui vaadata riigi ametiasutuste horisontaalset soolist palgalõhet vastutustasandite lõikes, siis nii esmatasandijuhtide ja ekspertide kui spetsialistide tasandil jääb palgalõhe üheksa protsendi lähedale. Selgelt eristub aga tipp- ja keskastmejuhtide grupp, kus naised teenivad meestest 2,2 protsenti rohkem.

Valitsussektoris töötab 118 393 töötajat, kes peaasjalikult jagunevad keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahel. Kõige suurema töötajaskonnaga on kohaliku omavalitsuse üksused, kus töötab 62 338 töötajat, mis moodustab kogu valitsussektori töötajate arvust ligikaudu 53 protsenti.

Valitsussektori töötajate arv on 2015. aastal vähenenud 663 töötaja võrra.