Suursaadik Venemaal ja saadik Aadu Must külastasid Siberis elavaid Eesti kogukondi
Eesti suursaadik Venemaal Arti Hilpus viibis koos delegatsiooniga 24.-27. maini visiidil Tomski oblastis, et arutada koostöövõimalusi Eestiga haridus- ja kultuurivaldkondades ning külastada eestlaste asundusi: Kaseküla (Berjozovka) ja Liliengofkat. Delegatsiooni koosseisus olid saatkonna diplomaadid, samuti TÜ arhiivinduse professor ja riigikogu liige Aadu Must, EBS-i teadus- ja arendusprorektor prof. Olav Aarna ning Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur ja folklorist Anu Korb.
Tomski oblasti kuberner Sergei Žvatškin väljendas kohtumisel delegatsiooniga huvi Eesti kogemuse vastu arhitektuurimälestiste konserveerimisel ning e-riigi arendamisel. Samuti räägiti koostöövõimalustest hariduse ja teaduse alal ning eesti kogukondadest Siberis, teatas välisministeerium.
Venemaa tippülikoolide hulka loetud Tomski Riiklik Ülikool ja Tomski Polütehniline Ülikool soovivad arendada ning laiendada olemasolevaid sidemeid Eesti kõrgkoolidega. Suursaadik rõhutas omalt poolt, et praegusel ajajärgul on eriti oluline suurendada haritlaste ja üliõpilaste omavahelist suhtlust. „Eesti ülikoolid saaksid olla Tomski kõrgkoolidele kasulikuks partneriks ning eksisteerib rida valdkondi, kus meil on vastastikune huvi ja võimalus koostööks,“ lisas saadik.
Visiidi raames oli prof. Aadu Mustal ning Siberi eestlaste uurijal Anu Korbil võimalus esineda oma uurimistööd tutvustavate loengutega Tomski Riiklikus Ülikoolis. Külaskäigul Tomski Riiklikku Arhiivi tutvustasid sealsed töötajad koos prof. Mustaga delegatsioonile Tomskisse väljarännanud eestlastega seotud arhiivimaterjale.
Delegatsioon tegi väljasõidu Pervomaiski rajooni, et külastada sealseid eesti asundusi ja tutvuda kohalike kogukondade eluoluga. Kaseküla ja Liliengofka elanikud esinesid kultuuriprogrammiga, tutvustasid külamuuseumi, kultuurikeskust ja kooli, ühiselt käidi ära surnuaias. Külaelanikke huvitasid viisa ja kodakondsusega seotud küsimused ning eesti keele õppe ja lastelaagrite võimalused. Eesti keele oskajate arv on aja jooksul külades nähtavalt langenud, kuid selle kõnelejaid ja keelehuvilisi veel on. Suursaadik lubas omalt poolt kaasa aidata, et kultuuri- ja keelekontaktid Eestimaaga säiliksid. "Eesti riigi jaoks on oluline Venemaal asuvate eesti kogukondade huvi ja pühendumus oma kultuurijuurte säilitamisele," märkis Hilpus.
Veel külastati luterlikku Maarja kogudust Tomskis, mis on oma uues kirikuhoones valmis võõrustama esinejaid Eestist. Samuti on Eesti kultuuriviljelejad oodatud Tomski Riikliku Ülikooli väärikasse aulasse. Kaseküla kultuurimaja rahvatantsu- ja laulukollektiivid sooviks kunagi tulla Eestisse laulu- või tantsupeole ning ootavad väga Eesti ansambleid endale külla. Saadik avaldas lootust, et ka 2018. aasta, mil tähistame Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva, pakub seda tüüpi projektideks lisavõimalusi.
Visiidi lõpetas Tomski NKVD muuseumi ekspositsiooniga tutvumine, mis on pühendatud stalinlike repressioonide ohvritele. Muuseumi vastas, otse kesklinna südames asub mälestuspark, kus alates 2008. aastast seisab omaette mälestuskivi ka poliitrepressioonides elu kaotanud eestlastele, keda Tomski oblastis oli üle tuhande. Suursaadik asetas mälestuskivi juurde pärja. Tseremoonial oli kohal Eestist 1941. aastal koolipoisina küüditatud kirjanik Vadim Makšejev (Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi kavaler), kelle autobiograafilised raamatud on tõlgitud ka eesti keelde.
