Töökeskkond peaks arvestama inimese füsioloogiaga, tänapäeval peaks töötingimused olema mistahes erialal juba säärasele tasemele arenenud, mis ei kahjusta töötaja tervist.

Päevad läbi jalgel töötavad inimesed on oma haigete jalgadega arstidele läbi aegade muret teinud, teisalt pole ka pikki päevi kontoritoolil istumine teps mitte tervislik.

See ei ole üksnes antud ettevõtete omanike asi, vaid probleem tervele ühiskonnale. Kui laseme oma inimesi enneaegu sandistada, kaugelt enne pensioniikka jõudmist, muutuvad nad MEIE ülalpeetavateks ja ravitavateks. See pole kaugeltki normaalne. Ei haigekassa ega sotsiaalabi teatavasti üle ääre ei aja ja see raha, mis seal on, on meie kõigi ühine raha.

Orjapidajatest firmaomanikele tuleks aga millegagi pähe koputada, et neile jõuaks kohale, kuidas neile TUNDUB kasumlikum - ei loe. Teenigu raha, aga kui sellel on verelõhn, käib see hiljem juba meie kõigi tasku arvelt. Mis ei tohiks olla kellegi poolt aktsepteeritav.

Ja pealegi ei meeldi mulle need pealetükkivad müüjad, ma põgenen sellisest poest, kui need hakkavad mulle oma "abi" toppima. Kliendina soovin ma rahus kaupa vaadata ja omaette aru pidada, mida võtta, mida jätta. Kui mul tekib mõne kauba kohta küsimusi, siis ma leian müüja ISE üles, istugu ta siis toolil või lesigu diivanil.

Ma pole idioot, aga just sellisena paneb mind tundma pealetükkiv müügistiil, nagu lahterdataks kohe ära, et sina ei tea midagi, müüja teab paremini, mida mul vaja on. No millise poe juhtkond säärast lollust müügiedukuse aluseks peab? Ka need ukse taha ilmuvad agendid jäävad minu poolt pika ninaga, ma pole mitte immuunne, vaid mulle on juba absoluutselt vastumeelne agressiivne müügipoliitika ja üksnes seepärast saadan ma nad pikalt.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena