Õiguskantsleri hinnangul võis politsei Harku protesti maha surudes eksida ka kaablivitste kasutamisel käeraudadena
Õiguskantslerile laekus eelmise aasta 10. novembril Harku kinnipidamiskeskuses toimunud politseioperatsiooni kohta üks kaebus, selgub 20. aprillil PPA peadirektorile saadetud märgukirjast. Õiguskantsleri hinnangul tekitas operatsiooni juures küsitavusi informatsiooni vahetamine, olukorda sekkumise viiside valik ja vahetu sunni vahendite kasutamine. Võimalik, et täiendavat analüüsi vajaksid ka mõned õigusnormid, kirjutas Madise.
Õiguskantsler toonitas hinnangus, et hooneosas viibinud kinnipeetavate seas oli kaks suuremat isikute gruppi: need, kes ei allunud korraldustele, ja need, kes ei võtnud sündmustest märkimisväärse intensiivsusega osa.
„KPK turvakaamera salvestiselt on näha, et peale ühe välismaalase toimetamist eraldusruumi asub teatud hulk kinni peetavaid isikuid KPK ametnikega hoone II korruse koridoris vaidlema. On näha, et kinni peetavad isikud on arvulises ülekaalus. Otsest füüsilist rünnet ametnike suunas ei toimu, ehkki isikute liigutused ja suhtlemisstiil on võrdlemisi intensiivsed (nt ohtrad žestid kätega jne). Intsidendis ei osale kõik hooneosas elavad kinni peetavad isikud."
Et viimasest hoolimata kohaldati vahetut sundi mõlemale grupile - nii neile, kes allumatuses osalesid kui ka neile, kes seda ei teinud -, polnud õiguskantsleri hinnangul põhjendatud.
Samuti näeb ta küsitavusi sekkumise viisis.
"Umbes 2-3 minutit enne üksuse sisenemist oli olukord vastavas hooneosas videopildilt nähtuvalt rahulik ning allumatust ei esinenud. Vähemalt mitte sellisel kujul, mis väljendunuks vahetus ohus ametnikele või KPK julgeolekule. Siiski tegutses üksus viisil, mis pandi paika enne kinni peetavate isikute suundumist oma eluruumidesse – st tegutsemiskava ei muudetud arvestades isikute käitumist vahetult enne sekkumist. Üksuse sekkumise viis ja sellele vahetult eelnev olukord koridoris ei pruukinud seetõttu olla vastavuses. Rünnaku hetkel ei olnud teada, mida isikud teevad oma tubades," kirjutas õiguskantsler.
"Konkreetset vahetut ohtu ei ole võimalik üldjuhul pikalt ette prognoosida. Põhiõiguste tagamiseks on äärmiselt oluline, et sunni rakendamine toimuks võimalikult vahetult antud ohuhinnangu põhjal," leidis ta.
Tulirelva kasutamist analüüsides tuletas õiguskantsler meelde, et vahetu sund ei ole eesmärk omaette, vaid meede, millega politseiametnik mõjutab isikut täitma õiguspärast korraldust.
"Isegi kui koridoris viibinud isikud ei täitnud korraldust minna tubadesse, ei olnud isikute käitumine selline, mida ei oleks ühelgi juhul saanud mõjutada teiste ning leebemate vahenditega. Võrreldes KorS § 81 lg 2 punktis 1 sätestatut juhtunuga, ei saa tagantjärele olla kindel, kas tegemist oli olukorra lahendamiseks ainuõige vahendiga ning kas eksisteeris relva kasutamise hetkel selgelt väljendunud vahetu oht elule või kehalisele puutumatusele, mida oli vaja tõrjuda ja mis relva kasutamist õigustab."
Sidumisvahendite kasutamine
Analüüsides kaablivitste kasutamist kinnipeetavate käte sidumiseks käeraudade asemel rõhutab õiguskantsler taas, et nende kasutamisel ei tehtud vahet, kas ja kuidas konkreetne isik osales KPK päevakava rikkumises ja korraldustele allumatuses. Kasutamine nende suhtes, kes allumatust üles ei näidanud, on õiguskantsleri hinnangul ebaproportsionaalne ja põhjendamatu ning tõstatab ka tervikuna küsimusi.
"Sidumisvahendeid võib KorS § 79 lg 1 aluste esinemisel kasutada juhul kui käe- või jalaraudade kohaldamine ei ole võimalik ning see ei sea ohtu isiku elu, ei tekita talle kehavigastust ega põhjusta suurt füüsilist valu. Sidumisvahendi kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni järjest
kuid kuna toimunud sündmusele reageerivateks jõududeks olid peamiselt teiste PPA struktuuriüksuste ametnikud, siis otsustati käerauad asendada sidumisvahenditega (kaablivitstega). Sooviti vältida erinevate ametnike käeraudade vahetusse minekut. Sellisel põhjusel käeraudade asendamine sidumisvahenditega ei ole isikute põhiõiguste seisukohalt aktsepteeritav," seisab hinnangus.
Sidumisvahendite kasutamise tervikuna teeb küsitavaks see, et ka korraldusi eiranud välismaalased ei rünnanud politseiametnikke ega osutanud ühelgi hetkel aktiivset füüsilist vastupanu.
Vahetu sunni kasutamist reguleerib kaks seadust, kumbki isemoodi
Probleem ilmneb ka seadustes ehk KPK-s vahetu sunni kohaldamist reguleerib kaks seadust paralleelselt ja kumbki erinevalt (korrakaitseseadus; väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus).
"Sundi kohaldav ametnik ei saa olla kindel, millistest reeglitest juhinduda. Samuti võib tekkida kiusatus (põhjendamatult) rakendada mitmeti mõistetavas õiguslikus olukorras endale soodsamaid ja vahetule sunnile allutatud isikule ebasoodsamaid sätteid. Taoline olukord vajaks Sise- ja Justiitsministeeriumi tähelepanu."
Õiguskantsleri soovitused
Tulevikus sarnaste sündmuste kordumisel on oluline isikute põhiõiguste tagamiseks, et sekkumise üle otsustajatel kasutada olev info sündmusest oleks võimalikult ajakohane. Info kogumine, otsustajatele edastamine ja selle alusel valitud tegutsemiskava vahetu muutmine peab tagama sunni rakendamise kohasuse. Tegutsemiskava peab olema paindlik ning käsuahel tuleb korraldada selliselt, et vajalik teave jõuaks õigel ajal nendeni, kes põhiõigusi riivavate meetmete rakendamise otsustavad. Vahetut sundi (relvi, käeraudu, sidumisvahendeid jms) tuleb rakendada kooskõlas seadusega ning igat üksikjuhtu ja hetkeolukorda arvestades.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ütles intervjuus Delfile, et laias laastus jõuab õiguskantsleri büroo samadele järeldustele nagu ka politsei sisekontrollibüroo.
Järeldus, millele jõudis õiguskantsler, kuid mitte sisekontrollibüroo, puudutab tema sõnul sidumisvahendeid.
"Sidumisvahendid on põhimõtteliselt kaablivitsad, mida kasutatakse käeraudade asemel sündmustel, kus kinni peetud inimesi on palju. Kiireageerijad tõid inimesed tubadest välja söögisaali ning seejärel hakkasid KPK töötajad ja kohale jäänud patrull neid vabastama. Esmajärjekorras need inimesed, kes viidi arstliku kontrolli ning seejärel ühekaupa ülejäänud inimesed. Selleks kuluski umbes tund aega," ütles Elmar Vaher.
"Meie sisekontrolli ja turvataktika ekspertide hinnangu kohaselt oli selline tegutsemine õiguspärane. Õiguskantsler juhib tähelepanu, et nende kasutamise vajadust pidanuks iga üksiku inimese puhul eraldi kaaluma ja selle jätkumise vajadust pidevalt hindama. Ma olen nõus, et iga käik, mis inimese põhiõigusi riivab, peab olema kaalutud. Aga selleski küsimuses on hilisema analüüsi eesmärk ennekõike soovitused tulevikuks, mitte kellegi konkreetse süüstamine. Vastasel korral jõuamegi sinna, kus ametnik pigem ei tegutse, kui tegutseb, sest kardab hilisemat hinnangut."
