Juhus või mitte? Allar Jõksi seostatakse omanimelise seadusemuudatusega, mis tagas talle priipääsme advokatuuri

Presidendiks pürgivat ja 2015. aastal Eesti mõjukaimaks juristiks tituleeritud Allar Jõksi seostatakse omanimelise seadusemuudatusega. Jõksi sõnul pole teravdatud huvi tema varasemate tegemiste vastu juhuslik.

Advokatuuriseaduse muudatus andis Jõksile võimaluse liituda advokatuuriga advokatuurieksamit sooritamata. Ka kõige suuremad skeptikud ei kahtle seadusemuudatuse mõistlikkuses, vaid nurinat tekitab see, et seadusemuudatuse ühest punktist on siiani kasu saanud vaid üks inimene - endine õiguskantsler Allar Jõks. "See oli Allar Jõksi nimeline seadusemuudatus," ütles siis justiitsministri ametis olnud Rein Lang. Jõksi presidendikandidatuuri toetava Isamaa ja Res Publica Liidu liige Ken-Marti Vaher peab taolist seost meelevaldseks.

Pärast õiguskantsleri ametiaja lõppu liitus Jõks 2. aprillil 2009. Soraineni advokaadibürooga. Aasta hiljem algatati advokatuuriseaduse muudatuse seaduse eelnõu. Vähem kui kaks kuud pärast seadusemuudatust sai Jõksist advokatuuri liige.

Vaata sündmuste kronoloogiat interaktiivsest graafikust:

Seadusemuudatuse sisu seisnes selles, et kui varasemalt võis vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud riigikohtunikuna, siis pärast muudatust võimaldati advokatuuriga liituda neil, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus või Euroopa Kohtu esimese astme kohtus või õiguskantslerina.

Vaata lähemalt seadusemuudatust:

Eelpool nimetatud advokatuuriseaduse muudatus jõustus 24. märtsil 2011. Allar Jõksist sai advokatuuri liige vähem kui kaks kuud pärast seadusemuudatust, 17. mail 2011. Võimaluse liituda advokatuuriga ilma advokatuurieksamit sooritamata andis muudatuspunkt, mis käsitleb vandeadvokaadi vähemalt kolme aasta pikkust tegutsemist õiguskantslerina.

"Sisult on ka õiguskantsleril selles nimekirjas olemine korrektne. Järgmine küsimus on, kas näiteks kuus aastat justiitsministrina töötanud inimese puhul võiks olla ka see sinna lisatud? Seda ei pidanud parlament vajalikuks. Aga Jõksi puhul pidas parlament seda vajalikuks. Ega seal väga suuri arutelusid ei olnud," kirjeldas aastatel 2005-2011 justiitsministrina ametis olnud reformierakondlane Rein Lang.

Justiitsministri endine nõunik Madis Timpson ütles Delfile, et mitme aasta tagune juhtum on talle eredalt meelde jäänud just seetõttu, et selleks ajaks juba mõnda aega justiitsimistrina töötanud Rein Lang imestas, miks taolist seadusemuudatust ministritele ei tehtud.

Seadusemuudatus algas õiguskomisjonist

Koostöös Eesti Advokatuuriga algatas õiguskomisjon advokatuuriseaduse paragrahvi 26 muudatuse eesmärgiga hõlbustada juristide liikumist kutsealade vahel ning leevendada piiranguid, mis takistavad liikumist ühest organisatsioonist teise. Pärast seadusemuudatust kasvas hüppeliselt advokatuuriga liitunutute arv ühe aastaga ligikaudu 200.

Kuna seadusemuudatusse lisati ka viide õiguskantslerile, tõi see kasu - ja on siiani kasu toonud samuti ainult ühele inimesele - Allar Jõksile, mistõttu nimetati poliitikaringkondades seda nn Jõksi seaduseks.

"See oli Allar Jõksi nimeline seadus, jah," ütles Lang kokkuvõtlikult, kuid rõhutas, et ehkki seadusemuudatuse vorm annab võimaluse nuriseda, siis selle sisu on väga mõistlik. "Minu meelest tuleks kõiki niisuguseid otsustusi teha ikkagi mitte lähtudes üksikute isikute huvidest. See, et otsustus tehti, seda pean mõistlikuks. See, kuidas seda tehti, seda ma ei pea heaks tooniks," sõnas Lang.

Samas toonitas Lang, et kui inimene on olnu õiguskantslerina seitse aastat tegutsenud, oleks kentsakas, kui ta peaks hakkama tegema advokatuuri sisenemiseks eksamit.

Seadusemuudatuse ajal õiguskomisjoni esimees olnud Ken-Marti Vaheri (IRL) sõnul algatas õiguskomisjon seadusemuudatuse konsensuslikult ning seosed Jõksi nimega on meelevaldsed.

"Mis puudutab kellegi osundust sellele, et siduda nimetatud muudatused ühe konkreetse nimega, siis on see üheselt meelevaldne. Samamoodi võiks muudatusi nimetada siis ka näiteks Truuvälja nimelisteks või muuks, aga ma ei pea põhjendatuks säärast sildistamist. Pean igati mõistlikuks, et Eesti riiki tippkohtunikena või õiguskantslerina teeninud tunnustatud juristid saavad soovi korral asuda ilma põhjendamatute piiranguteta osutama õigusteenust ka advokaadina," selgitas Vaher.

Endine õiguskomisjoni esimees lisas, et eelkõige puudutasid seadusemuudatused juristide liikumist kutsealade vahel ning advokatuuri avatumaks muutmist nendele juristidele, kes on tunnustatud ja näidanud oma professionaalsust teistes ametites. "Advokatuuri liigse suletusega seonduv on olnud probleemiks pika aja jooksul ja järk-järgult on sellele leitud ka lahendusi," lisas Vaher.

Allar Jõks: kas kuu aja tagusele seadusemuudatusele ei ole veel minu nime külge kleebitud?

Allar Jõks ei nõustu ega lükka otseselt ümber jutte, et tegemist on temanimelise seadusemuudatusega, kuid leiab, et teravdatud huvi tema tegemiste vastu on talle kui presidendiks pürgijale tunnustuseks.

"Enne kui minu nimega siduda seaduste läbisurumist riigikogus, tasub meenutada, et seesama riigikogu enamus, täpsemalt KERE (Keskerakonna-Reformierakonna) koalitsioon hääletas 3 aastat varem maha minu jätkamise õiguskantsleri ametis. Seaduste vastuvõtmiseks on vaja riigikogu enamuse toetust. Kas keegi usuks, et seesama riigikogu enamus oli valmis minu palvel seadust muutma? Kui see nii oleks, ei veedaks ma tänavust suve presidendikandidaadina Eestit läbi sõites, vaid mul piisaks Toompeal KERE-ga kokkuleppest. Nii et tegemist oli advokatuuriseaduse muudatuste paketiga, mis olid Eesti Advokatuuri huvides ja mille kiitis heaks justiitsministeerium, mida juhtis mu hea kolleeg Rein Lang," selgitas Jõks.

Järgneb intervjuu Allar Jõksiga.

Räägitakse, et seadusemuudatuse sisu on mõistlik - keegi ei kahtle õiguskantsleri pädevuses, kuid nurinat tekitab see, et "õiguskantsleri" lisamine loetellu on siiani kasu toonud vaid ühele inimesele. Kuidas kommenteerite seda väidet? Kas olete sellega nõus ning kas usute, et seadusemuudatus võib tuua tulevikus kasu veel mõnele inimesele?

Seadusemuudatus kohaldub kõigile, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus või Euroopa Kohtu esimese astme kohtus või õiguskantslerina. Lisatingimusi, et kehtib ainult ühele büroole, kiilakatele keskealistele meestele vms sealt välja ei loe. Mida rohkem Eestis erinevate juriidiliste professioonide vahel liikumist on, seda parem. Kuu aega tagasi võeti riigikogus vastu seadus, mis võimaldab kohtunikueksamist vabastada vandeadvokaate. Kas sellele ei ole veel minu nime külge kleebitud?

Peamise kasuna seadusemuudatusest on nimetatud advokatuuriga liitumist ilma advokatuurieksamit sooritamata. Eksamit peetakse väga raskeimaks katsumuseks advokatuuri pääsemiseks. Missugune on Teie seisukoht? Kas tegemist on privileegiga pääseda advokatuurieksamist? Kas võib öelda, et advokatuuriseaduse muudatus soosis Teie pääsemist advokatuurieksamist?

Advokatuurieksam on igale advokatuuri liikmeks pürgijale tõsine väljakutse. Aga ma ei julge küll öelda, et aastatepikkune töö riigikohtunikuna, õiguskantslerina, erinevates Euroopa kohtutes oleks sellest vähem pingutust nõudev või mingi kiire otsetee.

Üks pisut hüpoteetiline küsimus: kas oleksite nõus sooritama advokatuurieksamit?

Kui seadus seab selle advokaadina tegutsemise eeltingimuseks, siis loomulikult. Kuna ametivande kohaselt kaitseb president põhiseadust, miks siis mitte teha hoopis kandidaatidele põhiseaduse tundmise testi? Kuidas on võimalik kaitsta midagi, mida sa ei tunne?

Missugune on Teie üldisem, filosoofilisem kommentaar antud teema kohta, kui tuua paralleele Eesti Ekspressi looga "Tööle hakkas Jõksi-vastane kompramasin"?

Teravdatud huvi minu varasemate tegemiste vastu ei ole juhuslik. Minu jaoks on see tunnustus, et mind nähakse tõsise ohuna ning kardetakse, et äkki ei olegi võimalik vaikselt „presidenti teha“.

Eks paljudel ole suvi sisustatud anonüümsete ümbrike toimetusse toimetamisega. Tegelikult toimib see bumerangina. Kahe viimase päeva jooksul on mulle palju helistatud ja kohtumistel öeldud, et just selle pärast ma peangi kandideerima.

Üks küsimus: mida annab juurde advokatuuriga liitumine?

Vastab advokatuuri esimees Hannes Vallikivi:

Advokatuur koondab juriste, kelle kutsumus on õigusnõu andmine ja vaidlustes esindamine. Eestis pole advokaatide monopoli ja sarnast tööd võivad teha ka advokatuuri mittekuuluvad juristid. Siiski lisab advokatuuri kuulumine juristile usaldusväärsust, sest advokaat on pidanud tegema mitu eksamit, tal on kohustuslik kutsekindlustus, tal on täiendõppekohustus, tema kutsetegevust kontrollitakse ja advokaadi tegevusele võib lisaks kohtule esitada kaebuse advokatuuri aukohtule. Kõik see tõstab meie teenuste kvaliteeti ja meie ameti prestiiži. Advokatuuris on täna ligi tuhat liiget ja noorte juristide huvi raugemist advokatuuri liikmeks saamise vastu pole märgata.

(Adokatuuri astumiseks on oluline teha advokatuurieksam, mida peetakse üheks raskeimaks katsumuseks advokaatidele - toim.)

Eksam on parajalt keeruline, aga mitte võimatu. Toimub kaks korda aastas ja on kolmeosaline (valikvastustega test, kaasusülesande lahendamine ja suuline osa). Eksami sooritab iga kord vähemalt 60-70% proovijatest (eksameid on kahel tasemel – advokatuuri saamiseks advokaadiabi eksam ja vandeadvokaadi eksam). Tõenäoliselt peljatakse enam testi, sest see on uudne (rakendus paari aasta eest) ja masinaga pole võimalik vaielda.