Narva Aleksandri suurkirik läheb riigi omandisse
Valitsus otsustas siseministeeriumile eraldada poole kiriku ostuhinnast ehk 187 500 eurot ning kaasnevateks notari- ja riigilõivukuludeks 2372 eurot. Teise poole hinnast tasub EELK.
Peaminister Taavi Rõivas ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et tegemist on küllaltki põhimõttelise otsusega. "Iseenesest ei ole seda kommet, et riik omandaks kirikuid. Meil on selge poliitika, et riik ja kirik on lahus Eestis," ütles Rõivas, ja lisas, et ostmisel võeti arvesse asjaolu, et tegemist sakraalhoonega, millesse Eesti riik on juba miljoneid eurosid investeerinud. Rõivase sõnul saaks seda hoonet kasutada ka kontserdisaalina.
"Juba 132 aastat tagasi pühitsetud Aleksandri suurkirik on oluline eestluse sümbol Narvas. Nii piirkonnas elavate inimeste kui ka Eesti jaoks laiemalt on oluline, et selline märgilise tähtsusega hoone jääb avalikku kasutusse," ütles siseminister Hanno Pevkur. "Järgmise sammuna ongi oluline leida ühine nägemus selles osas, millise sisu hoone saab ja mõistagi tuleb lähtudes kavandatavast sisust paika panna edasiste investeeringute vajadus," lisas ta.
Riik on seni kiriku taastamisse investeerinud 2,5 miljonit eurot. Narva Aleksandri kirik pühitseti 28. mail 1884. aastal. Suurkiriku nimetuse omistas kirikule president Lennart Meri 2000. aastal. Koguduse võlausaldajad otsustasid müüa suurkiriku enampakkumisel alghinnaga 500 000 eurot. Lõplik ostuhind 375 000 eurot on enampakkumise välise kokkuleppe tulemus.
Lisaks Narva Aleksandri suurkirikule päästetakse pankrotipesast ka Sininõmme kalmistu, Vaivara vana ja uus kalmistu, vallasmälestised ning ajaloolise ja kunstilise väärtusega esemed. Ostetav vara läheb siseministeeriumi omandisse. Kalmistud on kavas anda Vaivara vallale.
