SUUR ÜLEVAADE: Valimiseelses Gruusias toimuvad vägivallateod ja Gazpromi vari teevad Eestile ja ELile muret

Gruusia president kuulutas välja parlamendivalimised, mille toimumisajaks on määratud 18. oktoober. Arvamusküsitlused viitavad esialgu praeguse võimupartei võidule, aga opositsioonile plaanib appi tulla ka ekspresident Saakašvili.

Delfi võtab valimiseelse olukorra lühidalt kokku.

Kes praegu võimul on?

Peaminister Georgi Kvirikašvili parempoolne partei Gruusia Unistus – Demokraatlik Gruusia (praegu 150-liikmelises parlamendis 48 kohta), mida toetab hetkel veel kolm väiksemat saadikurühma.

Kvirikašvili on juba kolmas Gruusia Unistuse peaminister pärast 2012. aastal toimunud parlamendivalimisi, tema eelkäija Irakli Garibašvili astus aastavahetusel madalate reitingute pärast tagasi. Seni välisministri kohuseid täitnud valitsusjuht pooldab tihedaid sidemeid USA-ga ja Euroopa Liiduga ning lubab samal ajal pragmaatilist ja rahumeelset suhtlust Venemaaga. Partei asutajat, miljardär Bidzina Ivanišvilit peetakse aga endiselt väga mõjukaks ja Venemaale suhteliselt lähedaseks. Opositsioon süüdistab valitsust katsetes arendada suhteid Gazpromiga, ehkki praegu tarnib Gruusia oma maagaasi Aserbaidžaanist.

Tänavu alustas Kvirikašvili ambitsioonika reformikava elluviimist, mille maksuosa võtab otsest eeskuju Eestilt. Kava järgi tahetakse kaotada ettevõtte tulumaks, kiirendada infrastruktuuri arendamist ja reformida riigi kõrgharidus- ja pensionisüsteemi. Parlamendile esitatud eelnõu järgi peaks maksureform jõustuma järgmisest aastast. IMF ennustab Gruusia majanduse tänavuseks kasvuks 2,5% ja järgmisel aastal 4,5%, mida võib teiste piirkonna riikidega võrreldes pidada heaks. Peaminister sai avalikule statistikule tuginedes hiljuti kuulutada, et tänavu on 3,7 miljoni elanikuga riigis loodud juba 32 000 uut töökohta.

Kes juhib opositsiooni?

Ekspresidendi Mihheil Saakašvili kunagine partei Ühtne Rahvuslik Liikumine, mille parempoolsusel on valitsusega võrreldes rahvuslikum varjund. Partei üheks lipukirjaks on asutamisest peale olnud võitlus korruptsiooniga ja Gruusia Unistusega võrreldes võib erakonda pidada ühemõtteliselt venevastaseks.

Omaette nuhtluseks on parteile mälestus Saakašvili skandaalirohkest valitsemisajast, mille juurde kuulus ka 2008. aastal riigile kehvasti lõppenud Vene-Gruusia sõda. 26. mail teatas praegune Odessa kuberner ootamatult kavatsusest Gruusiasse ja selle poliitikasse tagasi tulla. Teine partei tähtsam juhtfiguur Vano Merabišvili mõisteti 2014. aastal korruptsiooni eest vangi. Kui Ühtne Rahvuslik Liikumine peaks võimule saama, võib oodata omakorda kohtuasju Gruusia Unistuse vastu.

Kes juhib arvamusküsitlusi?

Enamik hiljutisi arvamusküsitlusi näitab Gruusia Unistusele mõnepunktist edu Ühtse Rahvusliku Liikumise ees. Atlandi Nõukogu viimase prognoosi järgi võiks valitsuspartei valimistel saada 48 ja Ühtne Rahvuslik Liikumine 38 kohta. Valitsuse koosseisu määravad aga ilmselt ära väikeparteid.

Praegu konkureerivad kolmanda koha pärast hiljuti valitsusest lahkunud vabariiklased, ooperilaulja Paata Burtšuladze läänemeelne partei Riik Rahva Eest ja mõlemasse suurparteisse kriitiliselt suhtuvad Vabad Demokraadid, kes lahkusid koalitsioonist selle väidetava venemeelsuse tõttu. Esialgu paistab tõenäoliseim variant, et jätkub Gruusia Unistuse juhitud koalitsiooni võim.

Milline on poliitiline väitluskultuur?

Ei näita paranemise märke. Peamise löögi all on mõistagi opositsioonierakonnad. Detsembris tulistasid tundmatud isikud Dedoplistskaro linnas Ühtse Rahvusliku Liikumise kohaliku esinduse hoone pihta. Veebruaris rünnati Tbilisi surnuaial Vabade Demokraatide juhtfiguuri Aleksi Petriašvilit, keda peksti ja tulistati mõlemasse jalga.

Valitsuspartei liige Irakli Batiašvili süüdistas oktoobris Ühtse Rahvusliku Liikumise juhte vandenõus, mille eesmärk on korraldada atentaat Bidzina Ivanišvilile. 19. mail ründasid Gruusia Unistuse esindajad Kortskheli külas kohalike valimiste puhul avatud valimisjaoskonna ees kaigaste ja kividega Ühtse Rahvusliku Liikumise kõrgeid poliitikuid. Rünnaku pärast väljendasid muret mitmed lääneriigid, nende seas Eesti välisminister Marina Kaljurand.

Teiste seas osales olümpiasportlasest maadleja Vladimer Gegešidze, kellele on koos veel viie mehega ka kriminaalsüüdistus esitatud. Ja ametlik valimiskampaania algas alles pärast neid juhtumeid. Allpool näeb videot Kortskhelis toimunust. Hoiatus: see sisaldab vägivalda.