Oudekki Loone Keskerakonna sisepingetest: rahva heaolu nimel oleme nõus kärnkonni neelama küll

23. mail Keskerakonna uueks peasekretäriks valitud Oudekki Loone peab erakonnas ja avalikkuses teravalt vastanduvat Simsoni ja Savisaare leeri demokraatliku erakonna loomulikuks osaks.

Loone liitus Keskerakonnaga 2013. aasta detsembris ja 2016. aasta mais sai temast erakonna peasekretär.

Kuidas te niivõrd lühikese ajaga nii kõrgele positsioonile olete jõudnud?

Meil on avatud demokraatlik erakond, kus heade mõtetega inimesed leiavad alati tähelepanu ja ärakuulamist.

Teid võeti üsna kiiresti omaks?

Eks ma Keskerakonna programmi ja mõtete pärast siia tulin ja see on ka põhjus, miks ma olen siin leidnud palju inimesi, kellega koostööd teha.

Missugused on teie kui uue peasekretäri ettepanekud, kuidas Keskerakonna töösse uusi tuuli tuua?

Ma olen koguaeg olnud veendumusel, et meie erakonna üks tugevusi on meie sisedemokraatia ja see, kui palju meie piirkonnad on ise motiveeritud tegema ja töötama. Kindlasti minu eesmärk on seda veelgi tugevdada. Me oleme selline moodne kärgstruktuur ja kui vaadata ka praegu Euroopas ringi, siis uued poliitilised jõud on need, kes usaldavad oma inimesi, usaldavad oma piirkondi ja kes töötavad kärje põhimõttel, kus piirkonnad on tegutsenud iseseisvalt. Ma kavatsen kindlasti seda süsteemi toetada.

Avalikkuses on laia kõlapinda leidnud kahe leeri, Savisaare ja Simsoni, vastasseis. Kuidas näete oma rolli peasekretärina kahe leeri koostöö edendamises ja lepitamises?

Ma pean seda oluliseks. Sest kokkuvõttes me oleme üks erakond ja meil on kõigil ühed huvid, mis on meie valimisprogrammis kirjas. See, mida mina eelkõige näen, on see, et kui me keskendume sisulisele tööle, siis lõpuks inimesed suudavad oma isiklikud erimeelsused, pettumused kõrvale panna ja töötada ühise eesmärgi nimel.

Kui aga teistpidi vaadata, siis niivõrd suurte isiklike erimeelsustega on koostöö raskendatud?

On raskendatud, aga jällegi: isiklikest erimeelsustest on meile kõigile – ma arvan, et võin seda meie kõigi nimel öelda küll - veelgi olulisem Eesti rahva heaolu ja selle nimel, et seda heaolu parandada, oleme nõus kärnkonni neelama küll.

Kas ühe erakonna prioriteediks peaks olema see, et sisetülisid ei oleks, mis ka meedias niivõrd suurt kõlapinda ei leiaks?

Kuidas nüüd võtta. Vaidlused on alati teiselt poolt teretulnud. Palju kurvem on see, kui keegi mõtleb, et asju peaks teisiti tegema ja midagi ei ütle. Et pigem sellised konstruktiivsed vastandused, neid ei tohi ka alla suruda. Kõigis erakondades arutatakse ja vaieldakse ka isiklikul tasandil. Igas organisatsioonis vaieldakse. Lihtsalt küsimus on selles, et me ei tohi oma suuremat eesmärki selle juures ära unustada ja see on see, mille nimel ma tahan tööd teha.

Aga see, et ühes erakonnas on kaks niivõrd vastanduvat leeri, siis tegelikult see ei ole see, millega erakond tahaks silma paista?

Muidugi. Ja tegelikult me ei vastandu üldse nii tugevalt. Et see on võib-olla ka meie puhul natuke ülekajastatud. Me oleme demokraatlikud. Kui meil pannakse asju paika salaja, kuskil tagatoas, siis keegi ei teaks midagi. Ja nendes erakondades, kus pannakse asju paika salaja tagatubades, eks ka neil on oma erinevad leerid, kes vahepeal üldse ei suhtle ja omavahel kaklevad, aga see ei paista nii palju silma. Kui demokraatiat ei ole, siis ei paistagi. Seetõttu on meie vaidlused paremini näha. Ma pigem kutsuks kõiki mõistmisele. Ega selle pärast, et me vaidleme, valime enda juhte, ega selle pärast ei ole me kuidagi vähem erakond. Ei ole midagi, mis oleks Keskerakonnas kuidagi paratamatult katki. Mitte midagi.

Olete mitmel korral välja toonud, et olete demokraatlik ja läbipaistev erakond. Ometi on teil erakonnas üks niivõrd domineeriv isik, Edgar Savisaar. Kas see ei ole teie arvates vastukäiv?

Kas see, et inimene saab palju hääli, kas see on ebademokraatlik? Ei ole. Ma tegelikult ei näe seda vastuolu. Organisatsiooni peab ikkagi kuidagi juhtima. Eriti kui on rasked ajad, nagu Eestis praegu, on väga oluline, et poliitikas oleksid tugevad isiksused. Et meie peaminister oleks tugev isiksus, et kõik meie ministrid oleksid tugevad isiksused. Sest kriisiolukordades peab julgema vastutust võtta. Ja vastutust julgevad võtta tugevad inimesed – see on väga selge. Aga mis teeb selle demokraatlikuks on see, et tugeva inimese mandaat tuleb valijatest. Ta ei ole seda kuidagi pärinud, saanud. See ei ole privileeg, see ei ole kingitud. See on valijate mandaat, see on demokraatia. Demokraatia ei tähenda seda, et ei ole isiklikku vastutust ja see ei tähenda, et ei ole tugevaid karismaatilisi isiksusi erakonnas. Vastupidi.

Kas selline vastandumine võib viidata sellele, et Edgar Savisaare jõupositsioon erakonnas on vähenemas?

Ma täpselt ei tea, mida te jõupositsiooni all mõtlete. Edgar Savisaar ei ole kuinagi olnud keskerakonna diktaator. Kui keegi tahab seda nii näha, siis on ta tugevalt eksinud. Edgaril on jätkuvalt erakonna enamuse toetus ja me lepime sellega. Samamoodi on piirkondades.

Keda näete Savisaare järeltulijana erakonnas?

Meil on väga palju väga tugevaid isiksusi, poliitikuid peaagu kõigis põlvkondades. Ma arvan, et see, et Keskerakond kuidagi laiali jookseks, ei juhtu. Ma arvan, et seda küsimust küll ei ole, et Keskerakonnas ei oleks liidrite vahel valida.

Rääkides Keskerakonna põhikirjast, siis kas on plaanis seda konkreetsemaks teha, arendada selles suunas, et ei tekiks sarnast olukorda nagu viimasel Keskerakonna kongressil, kus põhikirja valesti tõlgendamisel jäeti uus põhikiri muutmata?

Tuleme kindlasti uuesti põhikirja muutmise toimkonnaga selle juurde tagasi. Siin oli pigem küsimus mitte niivõrd seadusandlikus probleemis, vaid teatud määral kommunikatsioonis. Me peame seda parandama.

Mis te selle all täpsemalt mõtlete?

Et inimestel oleks selge, kõik täpselt teada, millal ja missugused muudatused tehakse, millal hääletatakse. See on tehniline kommunikatiivne töö ja seda on vaja tulevikus parandada.