Haigla nõukogu endine juht: olin teadlik, et Allik käis politseis ütlusi andmas, selle teadmise põhjal ei olnud nõukogul midagi arutada
Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) nõukogu endine esimees Toomas Vilosius oli teadlik PERH-i juhatuse esimehe Tõnis Alliku käimisest ülekuulamisel ja võimalikust korruptsioonikahtlustusest. Mida edasi teha, on aga uue nõukogu otsustada.
PERH-i nõukogu esimehe Toomas Vilosiuse ametiaeg lõppes tänavu 2. juunil. Asutuse kolm juhtivat töötajat (juhatuse esimees, IT-juht ning toitlustusjuht) on saanud kahtlustuse õigusrikkumistes, mis olid toime pandud Vilosiuse ametiajal. Vilosius ei ole kahtlustuse sisu sisaldava dokumendiga tutvunud, kuid rääkis Tõnis Allikuga ülekuulamisest poolteist kuud tagasi. "Ta käis politseis ütlusi andmas. Rohkem ma ei tea midagi. Ma ei ole näinud ühtegi dokumenti ega paberit."
Kas teil on plaanis lähemalt tutvuda esitatud kahtlustuste sisuga?
Ma ei ole PERH-i nõukogu esimees alates 2. juunist. Aga kuna see on toimunud minu nõukogus oleku ajal, siis ma tunnen selle vastu kindlasti huvi. Selles ei ole kahtlust.
Kuigi ma olin sellest teadlik, et härra Allik käis ütlusi andmas, ei olnud seal (selle teadmise põhjal - toim.) nõukogul midagi arutada. Küll aga nüüd, kui on olemas paber nõukogu laual, on see absoluutselt vältimatu, et järgmisel nõukogu koosolekul peab seda arutama ja kuulama ära asjaosalised. Siis saab nõukogu midagi otsustada.
Mida te arvate sellest? Allik on öelnud, et ta on juhatuse esimehena osalenud korduvalt erinevate Regionaalhaigla koostöö- või hankepartnerite kliendiüritustel ning ei näe endal süüd.
Ma ei tea seda. Mina tean seda, et poolteist kuud tagasi rääkis Allik, et käis politseis ütlusi andmas. Väga korrektselt, teatas mulle kui nõukogu esimehele. Ja minu teada ka sotsiaalministeeriumile. See on ka kõik, mida ma tean. Praegu on ilmunud teade, et kahtlustatakse Allikut, IT-juhti ja toitlustusjuhti korruptiivse iseloomuga tegudes. Aga see on ka kõik, mida tean. Ma saan kommenteerida siis, kui näen mingeid fakte, mis on mustvalgelt kirja pandud.
Kui Allik teatas teile, et käis ütlusi andmas, kas te siis ei tundnud sellist ohumärki, et midagi võib valesti olla?
Absoluutselt. Aga mis sellest kasu on, et ma tunnetan, et võib midagi olla? Selleks on vaja ametlikku alust, et midagi olla. Ei saa ju olla niimoodi, et politsei on esitanud küsimusi ja siis tuleb hakata midagi otsustama - mida?
Ühe kliendiüritusena on välja toodud Oktoberfest. Kas oskate selgitada, mis seosed PERH-il Oktoberfestiga on?
Ma ei oska seda kommenteerida. Küll aga ma tean, et see, kes meil seda toitlustamist korraldas, on üks Saksamaalt pärit firma. Võib-olla siis toimusid seal midagi...
See on üldse kuum teema. Mõni päev tagasi räägiti, kui palju on arstid konverentsidel käinud ja raha kulutanud. Eks ma arvan, et see on midagi sarnast. Et kui jubedad teod, kui hirmsalt palju raha on ravimifirmad pannud arstide koolitamisele. Ma arvan, et see on samasse seeriasse kuuluv juhus.
Saan ma õigesti aru, et teile tundub, justkui tehakse arstidele liiga?
Ei, mulle ei tundu mitte midagi. Kuna ma ei ole ühtegi paberit näinud, ei tundu mulle absoluutselt mitte midagi. Ei positiivset ega negatiivset. Ma ei saa kommenteerida asju, mida ma ei tea.
Olles nõukogu esimees, kas te usaldate oma juhatuse liikmeid?
Me oleme nad ise valinud, kuidas me neid ei usalda? Kuidas see võimalik on? Valida endale juhatuse liikmed ja hakata neid kohe mitte usaldama. See, kui nende töös ilmnevad puudujäägid ja kui need on mustvalgelt laual paberile pandud, siis kuulatakse juhatus üle ja tehakse otsused. Ükskõik, millised nad on: kas juhatus saab jätkata või ei saa. Aga neid otsuseid saab siis teha, kui on paber laual, mida saab arutada. Siiamaani ei ole seda tehtud.
Prokuratuuri teates on välja toodud, et on tuvastatud mitmeid rikkumisi välislähetustel käimisel ja esitatud raamatupidamisele ebaõigeid andmeid.
Siis on see dokumendivõltsimine Eesti seaduste kohaselt karistatav. Kõik.
Lähtudes kahtlustuse sisust, siis kas nõukogu esimehel oli aimu, et need andmed võisid olla ebakorrektsed ja kas neid andmeid oli vajadust-võimalust kontrollida?
Igas suures firmas, mida Regionaalhaigla on, on olemas oma siseaudit, mis vastavalt nõukogu kinnitatud plaanile viib läbi oma sisemisi auditeid. Meil on auditi komitee, kuhu kuuluvad väga väärikad inimesed. See töö on toimunud plaanipäraselt. See, et kuskil väliskomandeeringuga on mingeid pabereid võltsitud, ei ole kuidagi nõukogu pädevuses kontrollida selliseid pabereid. Igal korral hakata komandeeringuaruandeid lugema, see ei ole nõukogu töö. See on juhatuse töö, juhatuse vastutus, kes peabki vastutama. Kui on seadust rikutud, tuleb sellesse vastavalt suhtuda. Ja siis peab nõukogu tegema vastavalt sellele tegema oma otsuse.
Kui tihti teil siseauditid toimuvad?
Auditid toimuvad auditeerimiskava alusel ja neid on aastas kuni kuus. Neid teemasid, millega viiakse läbi siseauditeid, on kümneid kui mitte sadu. Nii hakatakse neid otsast peale auditeerima. Üheks teemaks on riigihanked, hankeid viiakse Regionaalhaiglas läbi, ma arvan, kuni 80 aastas.
Aga komandeeringuaruannete kontroll, kuhu alla see läheb?
Ma ei mäleta et eraldi, et auditi komitee oleks pidanud eraldi vajalikuks kontrollida ka komandeerimisdokumenti. Ma ei tea, kas niisugust siseauditit on tehtud. Alati on lihtne küsida: aga miks te ei ole uurinud? Ju siis see on ebaoluline. Eks need auditid, kus võib rikkumisi olla, tuleb panna teatud rahalisse järjekorda. Ma arvan, et see, mis kahtlustuses on, me räägime võib olla mõnest tuhandest eurost. Aga need, mis viiakse haiglas läbi, me räägime mitmest ja mitmest miljonist. Kontrollimist peaks alustama nendest.
Mida antud juhtum PERHi juhtimise kohta ütleb ja kas peaks tegema ümberkorraldusi?
Seda peab otsustama uus nõukogu, kas on midagi vaja ümber korraldada. Siiamaani saan öelda, et PERH on väga hästi juhitud haigla, nii majanduslikus kui ka kasumlikus mõttes. Ja peale selle arvan, et ka patsiendite seisukohalt Eesti üks parimaid haiglaid.
