Õpetajad ja lapsevanemad on vihased: pidime Merekalda kooli sulgemisest lugema meediast
Lubadused olid aga sisutühjad. Tallinna Merekalda kooli remontimise asemel teatas linn möödunud neljapäeval meediale, et Merekalda kool ühendatakse Tallinna Kuristiku gümnaasiumiga ning Merekalda kooli hoonesse kolitakse venekeelne munitsipaalgümnaasium.
See uudis tuli kooli õpetajatele ja lapsevanematele täieliku üllatusena. Linn ega direktori kohusetäitja polnud seda plaani poole sõnagagi maininud. Vastupidi, aastaid kinnitati murelikele lapsevanematele, et kooli asutakse esimesel võimalusel remontima. Kooli ei panda kinni. Varsti tuleb uus direktor. Muretsemiseks pole põhjust. Paratamatult jääb aga mulje, et kooli sulgemist on juba vähemalt kaks aastat planeeritud ja muretsejatele on otse näkku valetatud. "Rääkisin täpselt sellest olukorrast, mis hetkel on, sügisesel üldkoosolekul. Siis öeldi, et pole vaja muretseda," märkis üks lapsevanem.
Haridusameti juhataja Andres Pajula kinnitas Delfile salgamata, et möödunud nädalal välja kuulutatud muutusi on planeeritud pikalt. "Praegu ees ootavate muudatuste planeerimine oli pikk protsess, mis võttis aega vähemalt kaks aastat. Kuna lahendusvariante oli erisuguseid ning toimivad lahendused leidsime suhteliselt hiljuti, ei olnud võimalik sellest ka varem rääkida," selgitas Pajula.
Kolimine muserdab Merekalda kooli lapsi ja õpetajaid
Õpetajad, lapsed ja lapsevanemad on aga uudisest šokeeritud. "Kuigi me oleme seda korduvalt kartnud ja korduvalt direktorilt küsinud, mis koolist saab, on meile kogu aeg öeldud, et kool toimib edasi, aga nüüd oleme silmitsi sulgemisega," nentis üks kooli õpetaja lapsevanematega suheldes. "Mul on lastest kahju, ja ka lapsevanematest, kes on lapsed meie kooli usaldanud ja nüüd on silmitsi määramatusega," lisas õpetaja.
"Minu lapsed hakkasid nutma, kui neile seda ütlesin," rääkis üks lapsevanem. Ja tema lapsed polnud ainukesed. Pole vast ka imestada: lapsed on oma kooliga harjunud, neile meeldib sealne õhkkond ja nad ei taha kolida ka hoolimata sellest, et hoone remonti vajab ja uus koolimaja palju värskem välja näeb. Seda enam, et see kõik tuleb kui selgest taevast. "Miks peab lõhkuma asja, mis hästi toimib? Ma ei soovi oma lapsi kuhugi teise kooli panna," sõnas teine lapsevanem. "Igal juhul saab kaasnev segadus neid ja nende õppimist mõjutama," märkis kolmas.
Lapsevanemad toovad välja, et kui infot muutuste kohta oleks antud varem, oleks saanud lapsed ja lapsevanemad kaaluda, kas soovivad mõnda teise kooli kandideerida. Nüüdseks on katsete aeg enamikes koolides juba aga möödas, nii et ümber kolida saaks vaid koolidesse, kus on vabu kohti.
"Lapsevanemate mure seoses muutustega on mõistetav ning vabandame nende ees, et nad ei ole käesolevaks hetkeks saanud põhjalikumat infot haridusametilt otse. Kuna tegu on ulatuslike ümberkorraldustega Tallinna koolivõrgus, alustasime teavitamist pressikonverentsiga, et võimalikult paljud osapooled saaksid infot üheaegselt," ütles Pajula. "Järgnevalt aga on plaanis kohtuda ja suhelda kõikide osapooltega, kes informatsiooni vajavad. Merekalda kooli lapsevanemad on koosolekule palutud täna, 15. juunil kell 18," lisas ta.
Kool on jäetud teadlikult aastaid remondita?
Kahe Merekalda koolis käiva lapse ema ütles Delfile, et on selge, et Tallinna linnavalitsus viis ise asja niikaugele, et Merekalda kool kinni pannakse ja lapsed kooliteed Kuristiku gümnaasiumis peavad jätkama. Linnajuhtidele on ju aastaid räägitud, et kool vajab kapitaalremonti.
"Linnaosavalitsuse juhid on käinud ka kohapeal ja lubanud, et jah, vajate remonti, ja niipea, kui raha tuleb, see kohe ka ära tehakse," ütles lapsevanem. Levib ka väide, et eelmisel direktoril soovitati remonditööde kiiremaks saabumiseks Keskerakonda astuda, kuid koolijuht polnud sellega nõus. (Haridusamet seda väidet ei kommenteeri.) Peagi lõppes ka tema töö direktorina Merekalda koolis. Kooli remondisoovidele vastati seejärel jätkuvalt eitavalt. Öeldi, et raha pole. Haridusamet poliitiliselt kallutatuse väidet ei kommenteeri ja abilinnapea Mihhail Kõlvart pole pole Delfi päringule vastanud.
Kahe aasta eest otsustati Lasnamäe üldgümnaasiumi gümnaasiumiosa sulgeda, sest õpilasi oli liiga vähe, ja kool nimetati ümber Merekalda kooliks. 2010/2011. õppeaastal oli koolis 484 õpilast ja kolm aastat hiljem ehk 2013/2014. õppeaastal 90 lapse võrra vähem ehk 393 last. "Aga miks on vähe õpilasi – eks sellepärast, et sellesse vanasse kooli ei taha lapsed tulla. Õigemini lapsevaenemad otsivad pigem kooli, kus lastel oleks värske ümbruskond. Ehk et linnavalitsus on teinud kõik selleks, et see kool sulgeda," rõhutas lapsevanem.
Kui kahe kooli Kuristiku gümnaasiumi remondieelset õpilaste arvu võrrelda, siis oli 2010/2011. õppeaastal haridusameti andmetel Kuristiku gümnaasiumis 650 ja Merekalda koolis 484 õpilast. Delfiga rääkinud lapsevanem osutas, et laste arv Merekalda koolis hakkas selgelt vähenema nimelt siis, kui ümberringi koole remonditi ning Merekalda kooli samal ajal eirati. 2015/2016. õppeaastal oli Kuristiku gümnaasiumis 657 ja Merekalda koolis juba vaid 325 õpilast.
Pajula sõnul on varasem kogemus näidanud, et kui kool on hakanud hääbuma, siis remondist ei piisa, vaid vaja on ka sisulisi muutusi. "Tallinna Merekalda koolile anti kaks aastat tagasi võimalus kool sisuga täita ning leida võimalused õpilaste arvu kasvuks, kuid kahjuks see ei õnnestunud – õpilaste arv langes jätkuvalt. See tendents viib paratamatult ka õpetajate järjepideva lahkumiseni ning õppe kvaliteedi languseni. Selle pärast on tundnud muret ka kooli hoolekogu, mille esimees Mati Talvik väljendas pressikonverentsil selget seisukohta muutuste toetuseks," rääkis Pajula.
Merekalda kooli lapsi ootab ilmselt õhtune õpe
Delfiga vestelnud lapsevanema sõnul levib kuluaarides info, et Merekalda kooli lapsed peavad Kuristiku gümnaasiumis õppima hakkama õhtuses vahetuses. See aga pööraks pea peale senise elurütmi ja tähendaks, et senistes trennides pole lastel võimalik enam käia.
Pajula kinnitas Delfile, et muudatusega tekib õhtuse vahetuse vajadus. "Kuristiku gümnaasiumi direktor on öelnud, et kooli eesmärk on alustada esimeses kooliastmes õppetööd kohe hommikul, teises ja kolmandas kooliastmes on võimalik libisev graafik ehk n-ö poolteistkordne vahetus, sest seoses kahe erineva õppekavaga ei saa kõik alustada korraga kell 8 hommikul," selgitas haridusameti juhataja.
Lapsevanema hinnangul eelistab haridusamet venekeelseid koole. Pajula sõnul eelistatakse venekeelset kooli küll, aga ainult Lasnamäel, kuna seal on vene õppekeelega koolikohti puudu. Täpsemalt selgitas Pajula, et kesklinnas on puudu eestikeelsetest õppekohtadest, mistõttu luuakse Kalamaja ja Kesklinna piiril asuvasse vene õppekeelega Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasiumi hoonesse (tulevane Gustav Adolfi gümnaasiumi algklasside maja) uusi eesti õppekeelega põhikoolikohti, ning Lasnamäel on puudu vene õppekeelega koolikohti, mistõttu langes otsus seal vene õppekeelega kooli kasuks.
Niisiis saab Linnamäe vene lütseum Merekalda kooli hoone endale. Lapsevanema sõnul tekitab suurt trotsi see, et nüüd on ühtlasi järsku olemas raha, et hoones põhjalik remont teha. Gustav Adolfi gümnaasiumi uue algklasside maja ning Linnamäe vene lütseumi renoveerimine lähevad eeldatavalt maksma umbes 10 miljonit eurot.
"Minu laste elu muutub nii, et senise 200 meetri asemel hakkab nende koolitee olema 1,5 kilomeetrit," märkis lapsevanem. Nagu kaardilt näha, jäävad teised haridusameti esile tõstetud koolid veel hulga kaugemale.
