„Jälitustegevuse ulatuses on viimastel aastatel olnud stabiilne ning kerges langustrendis. Selle ulatust ei tasu üle hinnata - täna kasutatakse jälitustegevust ühe kuriteo lahendamisel 48-st, mille puhul seadus seda võimalust ette näeb,“ ütles Perling. Lubasid raske riivega jälitustoimingute läbiviimiseks annab kohus, prokuratuur annab lubasid väiksema riivega jälitustoimingute teostamiseks, teatas prokuratuur.

Peaprokurör rõhutas, et jälitustegevus peab alati olema seaduslik, põhjendatud ja kontrollitav. „Samas ei tasu unustada, et jälitust ei vii me läbi kellegi õiguste riivamiseks iseenesest, vaid tagamaks riigis turvalisust ning igaühe põhiseadusest tulenevaid õigusi – õigust elule ja riigi kaitsele,“ sõnas Perling.

„Oluline on, et õiguskaitseasutustel säiliks võimalus ja jätkuks võimekust jälitustoiminguid läbi viia. Raske ja varjatud kuritegevuse vastu võideldes, olgu selleks terrorism, rahapesu, narko- või lastevastane peitkuritegevus, on jälitustoimingud asendamatud.“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena