TÄISPIKKUSES DEBATT: Helme presidendidebatil: kandideerin presidendiks, kuna olen nõrganärviline
Helme alustas debatti, öeldes, et kandideerib presidendiks, kuna ta on nõrganärviline. „Ma ei suutnud enam kauem pealt vaadata seda, mis Eestis toimub. Seda, kuidas tekivad klišeed, nn euroopalikud väärtused, nagu homoabielud, eutanaasia jne. Kas need ongi euroopalikud väärtused?“ küsis Helme.
”Loomulikult on meil liitlased, aga kõiki suveräänsuse äraandmisi ei saa põhjendada väitega, et muidu meid ei aidata. Kui meid muidu ei aidata, kui et heidame pikali ja laseme ennast vägistada, siis need pole meie sõbrad. Me peame olema võrdsed võrdsete hulgas.“
Samuti süüdistas ta Eesti praegust ja eelnevaid valitsusi „kroonilises suveräänsuspuudes“. „Me oleme liiga palju loovutanud otsustamisõigust mujale, sellest saavad alguse kõik meie probleemid, alustades eurokäsumajanduse orjalikust järgimisest. Me ei ole panustanud piisavalt ka oma kaitsevõimesse, vaid loodame kogu aeg selle peale, et keegi tuleb ja aitab meid,“ sõnas ta.
Kaljurand vastas sellele, öeldes, et igaühel on õigus on oma arvamusele ja kuulab ise samuti huviga Helme väljaütlemisi. „Täna on mulle kõlama jäänud see, et teda vägistatakse, et ta on nõrganärviline ja et Eesti pooldab eutanaasiat. Ja kui inimene räägib selliste mõistetega, siis ta ei räägi täit tõtt,“ sõnas Kaljurand. „Eesti ei saa olla tugev, kui ta on ära isoleeritud, ja Eesti jaoks on surmarisk, kui Euroopa Liit peaks lõhenema.“
Mart Helme ei nõustunud Kaljuranna kriitikaga ja märkis, et välisminister „teeb täpselt seda, mida teeb tihtipeale meie peavoolumeedia“. „Ta kisub mingid sõnad kontekstist välja ja hakkab nendega opereerima,“ süüdistas Helme. „Ma küsisin, kas eutanaasia on euroopalik väärtus, mitte et ma väitleks sel teemal. Kui keegi räägib, et mina pooldan isolatsiooni ja liitlastele selja pööramist, siis ma ei poolda seda, see on kontekstist välja rebitud.“
Helme sõnul ei tohiks praegu kritiseerida ka Ameerika Ühendriikide vabariiklaste presidendikandidaati Donald Trumpi ega karta Euroopa Liidu lagunemist. „Meie ei saa seda ära hoida. Kui Suurbritannia otsustab Euroopa Liidust lahkuda ja nende järel Taani, Austria ja veel keegi, siis see lihtsalt on nii, meie ei saa sinna midagi parata. Kaagutada selle üle, et see on katastroof, on mõttetu,“ viitas Helme taas Kaljurannale. „Tuleb mõelda, kellega ja kuidas me siis kavatseme edasi minna, see on konstruktiivne.“
Venekeelse vähemuse integreerimisest rääkides kaitses Reps Keskerakonna rolli venekeelsetele inimestele poliitilise väljundi pakkumises. „Kogu meie Eesti Vabariigi nautimine ongi seisnenud selles, et meil ei ole täna tõsiseltvõetavaid Vene erakondi, meil ei ole täna vene vähemuse radikaalset esindamist, mida me näeme mitmetes teistes riikides,“ rõhutas Reps.
Kaljurand märkis, et vene keel ei kao Eestist kuhugi. „Lihtsalt selle kõrvale peab tulema eesti keel. Eestis saab ja tuleb üles kasvada kakskeelsena, kui su emakeel ei ole eesti keel, siis saab ühiskonda panustada, siis saab siin riigis elada täisväärtusliku kodaniku ja ühiskonnaliikmena.“
Välisminister avaldas ühtlasi lootust, et enda eeskujuga on ta suutnud juba praegu muuta mõnda Ida-Virumaa noort. „Vene noortele ütlen ma, et ärge unustage oma juuri. Te peate lugema Puškinit vene keeles ja Tammsaaret eesti keeles,“ sõnas ta.
Terav erinevus presidendikandidaatide vahel tuli välja ka rääkides suhetest tänase Venemaa juhtkonnaga. Reps märkis, et tema teeks Läti ja Soome kõrval riigivisiidi ka Venemaale. „Roosasid prille mul Venemaa suhtes ees ei ole. Aga ma arvan, et presidendiks saades peaks pärast Soomet ja Lätit külastama ka Venemaad,“ sõnas ta. „Meil on vaja omada dialoogi, meil on vaja suhelda ka kõige hullemate vaenlaste ja naabritega. See on meie kõige suurem viga, et me isegi ei püüa kõige normaalsemal tasemel dialoogi hoida.“
Helme sõnul läheks tema kõigepealt siiski Washingtoni. „See on ikkagi see maailma poliitika kese, kus me peaksime enda olemasolu teadvustama,“ märkis ta.
Kaljuranna sõnul ei pea tema võimalikuks presidendina riigivisiiti Venemaale. „Presidendi visiiti riiki, mis on praegu okupeerinud iseseisva riigi, mis rikub kõiki inimõiguse ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid, ei pea ma võimalikuks,“ sõnas ta. „Dialoog on muidugi vajalik. Ja kui mul on võimalik kohtuda president Putiniga ja arutada konstruktiivselt erinevaid teemasid, siis ÜROs või äärealadel on see võimalik. Aga Eesti presidendi minek Moskvasse oleks samasugune sümbol nagu Junckeri minek täna Peterburisse ja see ei ole õige.“
Nestor tunnistas samuti, et tänastes oludes ei kujuta ta ette, et meie president sõidab Venemaale või Venemaa president sõidab siia. „See on väga ebareaalne lootus. Kui see õnnestub, siis see on suurepärane, aga tänastes oludes ma seda kuidagi ei näe,“ tunnistas Nestor.
Repsilt küsiti ühtlasi, kas Venemaa on Eestile peamine julgeolekuoht, mille peale ta vastas: „Tänases Euroopas, olles ise NATO liige, omades täpselt sellist kaitset, nagu meil täna on, arvan mina, et ei ole. Ma arvan, et terrorioht on palju suurem.“
„Ja mul on äärmiselt kurb kuulata, et meie tänasest viiest kandidaadist ainult üks (Reps ise –toim) leiab, et järgmise viie aasta jooksul on meil põhjust teha selle nimel tööd, et Venemaaga oleks meil suhtlus. See on väga kahetsusväärne,“ lausus Reps.
Mart Helme aga lisas teema lõpetuseks, et Eesti presidendil ei ole võimalik üleüldse Venemaale minna, kui venelased teda sinna ei soovi. „Kui venelased tahavad meid vastu võtta, siis see on juba teine jutt,“ leidis ta.
