Politico: eurokomisjoni president Juncker käib alla: poliitilised lahkhelid, terviseprobleemid, veinilembus

Intervjuud enam kui 40 Euroopa Liidu poliitiku, diplomaadi ja ametnikuga, kriitikute, toetajate ja siseringi kuulujatega, ning reisi- ja kohtumistegraafiku analüüs paljastab, et Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker jääb üha rohkem kõrvalseisjaks, kirjutab väljaanne Politico.

Junckeri kaastöötajad on mures, et arvukad kriisid on Junckeri poliitiliselt halvanud ja rikkunud tema tervise. Nad kurdavad, et Juncker ei osale olulistes debattides ning laseb asetäitjatel ja tähtsamatel abidel võtta juhtrolli võtmetähtsusega küsimustes, mis peaksid kuuluma presidendi tööülesannete hulka. Võttes arvesse Euroopa problemaatilist olukorda kahtlevad mõned, kas Juncker on endiselt oma ülesannete kõrgusel, teatab Politico.

Junckeri positsiooni allakäik viimase 19 kuu jooksul on Politico teatel olnud nii järsk, et mõnede riikide pealinnades ei arutata enam selle üle, mida ette võtta, vaid selle üle, kas sellel on üldse tähtsust.

„On tõsi, et me ei näe teda,“ ütles ühe suure Euroopa Liidu riigi kõrge diplomaat Politicole. „Inimesed ei kurda siin, sest ta pole asendamatu Euroopa Liidu igapäevase funktsioneerimise jaoks. Mõnikord me isegi ei märka tema puudumist.“

Juncker lubas ametisse astudes olla „konsensusemasin“, olla poliitiline, esitada visioon Euroopa edasi viimiseks ning matta igaveseks euroskeptikute sünge sõnum.

Rahva usalduse tagasivõitmise asemel on aga Junckeri komisjon selle Politico hinnangul kaotanud. Kui Juncker on sekkunud, näiteks pigistades Prantsusmaa eelarvedistsipliini rikkumiste suhtes silma kinni, on teda süüdistatud nende põhimõtete rikkumises, mida komisjon peaks just kõigile rangelt peale sundima. Junckeri külaskäik Vladimir Putini juurde Peterburi majandusfoorumile ajal, kui Euroopa Liit kaalub Venemaa-vastaste sanktsioonide pikendamist, on paljude jaoks Junckeri ametiaja järjekordne kukalt kratsima panev hetk.

Junckeri kaitsjad esitavad nimekirja faktoritest, mis seletavad tema marginaliseerumist, alates riikide pealinnade poolt kaigaste kodaratesse loopimisega ja lõpetades tema ameti institutsionaalsete piirangutega.

Junckeri abid kinnitavad, et tal on olukorra üle täielik kontroll. „President Juncker kavandas komisjoni uue struktuuri selliseks, et saaks keskenduda suurtele küsimustele, mis nõuavad presidendi tähelepanu, nimelt pagulaskriisile ja Kreeka kriisile näiteks,“ ütles Junckeri peamine kõneisik Margaritis Schinas kirjalikus vastuses Politicole. „President Juncker pühendab oma aja niinimetatud „polükriisi“ juhtimisele, jättes portfellipõhised üksikasjad asepresidentidele ja volinikele nende projektimeeskondades.“

Politico kirjutab, et Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk on kasutanud Junckeri nõrkust ära oma huvides, võttes omale poliitilisema ja jõulisema rolli.

Usaldust Junckeri vastu on õõnestanud ka niinimetatud LuxLeaksi dokumendid. Junckeril on olnud raskusi seletada, kuidas ei teadnud ta aastakümnete jooksul Luksemburgi rahandusminister ja peaminister olles midagi riigi kahtlasest maksudealasest tegevusest.

Suureks probleemiks on kujunenud lahkhelid Junckeri ja nende vahel, kes ei jaga tema föderalistlikku visiooni Euroopast, eriti pagulaskriisi tingimustes. Peamiselt on need Suurbritannia ja Ida-Euroopa liikmesriigid. Suurt vastuseisu kohtas Junckeri plaan 160 000 pagulase jagamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. Juncker on Ida-Euroopas külastanud vaid Lätit, mis oli siis Euroopa Liidu eesistujariik. Kui Juncker reisib, jääb ta „mugavustsooni“ ehk Euroopa Liidu esimesse kuude liikmesriiki.

Kaastöötajate sõnul on probleemiks Junckeri tervis (neerukivid), mis on pärast presidendiks saamist halvenenud.

Keegi ei tea täpselt, kui tõsised Junckeri terviseprobleemid on. Pressiesindaja Schinas ütles, et president on väga heas vormis ja töötab täie jõuga.

Veidi enne 60-seks saamist ametisse astunud Juncker näeb Politico teatel avalikel esinemistel ja kõnesid pidades tihti väsinud välja.

Brüsselis on olnud pikka aega legendiks Junckeri eluviisid. Ta on kirglik suitsetaja ja veinilemb. Aastaid on ta pidanud tõrjuma süüdistusi liigses joomises.

Junckeri sagedane kriitik ja tema järglane eurogrupi juhi kohal, Hollandi rahandusminister Jeroen Dijsselbloem nimetas Junckerit 2014. aastal „kõvaks suitsetajaks ja joojaks“, mille eest ta hiljem vabandas. Üks Luksemburgi ajakirjanik naljatas kord, et Junckeril pole mitte probleem alkoholiga, vaid ilma selleta.

Juncker on alkoholiprobleemi korduvalt eitanud, kuid sellised intsidendid nagu Euroopa Liidu tippkohtumise avamisel 2015. aastal Lätis, kui Juncker kippus saabuvaid aukandjaid piinlikult patsutama ja musitama, ei ole just kuulujutte vaigistanud. Schinas ütles Junckeri käitumise kohta Riias, et see andis tunnistust Junckeri väga ebaametliku ja tihti laheda stiili kohta.

Mis iganes ka põhjus poleks, on Juncker üha vähem tööga hõivatud. Esmaspäevad on tal tihti vabad. Eelmisel aastal ei kohtunud ta väljaspool oma bürood peaaegu terve augusti kellegagi.

Paljud Brüsseli ametnikud ütlesid Politicole, et ei mäleta, millal Junckerit viimati nägid.

Kui Juncker on tööl, istub ta oma kabinetis Berlaymont’i hoone 13. korrusel, suhtleb telefoni teel Euroopa pealinnadega ja ahelsuitsetab, räägivad ametnikud. Kui ta tööle asus, ehitati kabineti ventilatsioonisüsteem ümber, kuid külastajate sõnul haiseb see ikkagi läppunud tubakasuitsu järele.

Ametnikud, kes on hiljuti Junckeriga kohtunud, teatavad, et tema meeleolu on süngeks muutunud, sest euroskeptilised populistid tõstavad üha rohkem peab üle kogu Euroopa.

Brüsseli kuulujuttudes on hakatud spekuleerima, kas Juncker võib olla sunnitud tagasi astuma. Siseringis lükatakse need kuulujutud muidugi ümber.