NATO võtab alliansi nõrgima koha, Suwalki koridori erilise tähelepanu alla
Suwalki koridorist, kitsast maaribast kahe NATO liikmesriigi Leedu ja Poola vahel, võib saada Venemaa sõjalise agressiooni üks esimesi sihtmärke, hoiatas hiljuti USA Euroopa vägede komandör Ben Hodges. Nüüd on allianss võtnud selle kaitsmise erilise tähelepanu alla.
102. kilomeetri laiune pudelikael, mida piirab loodest Venemaa enklaav Kaliningradi oblast ja kagust Valgevene, on alliansi hinnangul selle kõige haavatavam koht, kuna võimaldab selle hõivajal ära lõigata NATO riikide maismaaühendus Leedu, Läti ja Eestiga.
NATO väejuhataja kindral Philip Breedlove sõnul on Kaliningrad täna militariseeritud maalapp, kust Venemaa on võimeline ründama nii õhust, maalt kui ka merelt. NATO ja Venemaa vahelise konflikti korral võib Vene sõjavägi asuda koridori hõivama, kasutades oma jõude just Kaliningradis, mis tähendab, et liitlasvägedel on aega hinnanguliselt 72 tundi, et vältida Baltikumi ära lõikamist muust maailmast.
Sel nädalal harjutasid liitlasväed NATO õppuse Anaconda raames stsenaariumit, kus Venemaa ründab Poolat. Kahenädalasel suurõppusel osales ligikaudu 31 000 sõdurit erinevatest NATO riikidest.
Samal ajal kiideti NATO kaitseministrite poolt heaks lisajõudude saatmine idatiiva riikidesse nagu Poola, Eesti, Läti ja Leedu, mille hulgas on ka Ameerika pataljon, kes paigutatakse ajalehe Wall Street Journal allikate väitel Suwalki koridori või selle vahetusse lähedusse.
NATO suurõppus piirkonnas toimub iga kahe aasta tagant. Venemaa peab enda piiride lähistel asuvaid vägesid aga ohuks riigi julgeolekule. Ka sel korral vastas Venemaa president Vladimir Putin sõjajõudude äkkõppuste korraldamisega, mille eesmärk oli kaitseekspertide hinnangul näidata Moskva kiiret võimekust Balti regiooni rünnata.
Poolas toimuva NATO suurõppuse Anakonda 2016 eesmärgiks on samal ajal katsetada kollektiivkaitse põhimõttest lähtuvalt koostööd NATO liitlaste ja tsiviilinstitutsioonidega. Ühtlasi tähendab see õppuse läbiviimist nii maismaal, õhus kui merel, mille käigus harjutatakse vägede paigutamist ja võitlusvõime hoidmist.
Kuigi Poola kaitseminister Antoni Macierewicz kinnitas, et Anakonda harjutab puhtalt regiooni kaitsmist, nägi Moskva toimuvat teisiti.
Venemaa saadik NATO juures Alexander Gruško ütles, et Moskva jälgib alliansi õppusi ja vägede koondamist Ida-Europasse väga kahtleva pilguga. „Me suhtume väga negatiivselt neisse sammudesse, millega on Ida-Euroopa muudetud sõjaväelise vastandumise areeniks,“ süüdistas Gruško. „See ei ole mingil moel vajalik.“
Külma sõja perioodil tähistas mõiste Fulda koridor madalat ala Ida-Saksamaa ja Frankfurdi linna vahel, mille kaudu idabloki väed oleks saanud konflikti puhkemise korral Frankfurti ja selle ümbruses paiknevaid liitlasvägesid rünnata. Fulda tasandikku peeti toona kõige tõenäolisemaks marsruudiks, mida mööda Nõukogude Liidu tankikolonnid tungiksid Lääne-Euroopasse.
Tänapäeval kasutatakse sellises julgeolekualases määratluses Suwalki koridori.
Kuigi NATO väitel ei saa praegu rääkida uuest külmast sõjast, on Suwalki koridori hõivamise oht loonud alliansi idatiiva jaoks tugeva argumendi NATO alalise väekoondise suurendamiseks Balti riikides ja Poolas.
USA paigutab ajalehe The Wall Street Journal väitel lisaks sel nädalal NATO kaitseministrite poolt heaks kiidetud 4000 sõdurile Balti regiooni, Bulgaariasse ja Rumeeniasse 3500 mehest koosneva brigaadi.
USA Euroopa vägede komandör Hodges ütles, et kuigi liitlasvägedega on suudetud hakata idatiiva julgeolekut tugevdama, kasvab samal ajal ka Venemaa sõjavõimekus Kaliningradis.
Ameerika Ühendriikide vägede tähelepanu on keskendunud sõjaväeametnike sõnul „nullfaasile“ – päevadele enne kriisi eskaleerumist konfliktiks –, mille raames otsitaks võimalusi Balti regiooni kiireks ja ohutuks tugevdamiseks.
„NATO vägede kohalolek eesliinil olevate vägede seas võib vähendada Venemaa agressiooni tõenäosust,“ ütles Washingtoni analüüsikeskuse CSBA kaitseanalüütik Mark Gunzinger. „Aeg ei tööta NATO kasuks, kui me räägime Poolast ja Baltikumist.“
USA on kutsunud ka teisi liitlasriike üles tegema alliansi jaoks rohkem.
Leedu kaitseministeeriumi kaitsepoliitika direktor Vadiotas Urbelis ütles, et Leedu on loonud kiirreageerimisväe, mis suudab tundidega liikuda Suwalki koridori ja asuda seda kaitsma.
Kuid ta lisas, et Leedu tahab praegu regiooni nii paljude NATO vägede paigutamist kui võimalik. „Aeg on sõjategevuse ja otsuste tegemise seisukohalt kriitiline,“ sõnas Urbelis.
NATO on loomas kiirreageerimisvägede löögiüksust, kuid ainult väike osa neist sõduritest, umbes 150, suudaksid USA allikate väitel tegutseda kolme päeva jooksul. USA on seetõttu kavandamas nende vägede täiendamist USA 82. õhudessantdiviisiga, mis suudab vajaduse korral reageerida 18 tunni jooksul.
