ÜRO: mullu oli üle maailma sunnitud kodust lahkuma rekordarv inimesi – 65,3 miljonit

Eelmisel aastal oli üle maailma kodust lahkuma sunnitud 65,3 miljonit inimest, kellest paljud põgenesid sõdade eest, kuid sattusid silmitsi müüride, karmimate seaduste ja võõravihaga, teatas ÜRO põgenikeagentuur UNHCR esmaspäeval.

Veel 2014. aastal oli see arv 59,5 miljonit ning see on viie aastaga 50 protsenti suurenenud. See tähendab, et kogu maailmas on 113 inimesest üks nüüd põgenik, varjupaigataotleja või oma kodumaa siseselt ümber paiknema sunnitu, vahendab Reuters.

Kõige värskemad põgenikelained on esile kutsunud sõjad Süürias, Afganistanis, Burundis ja Lõuna-Sudaanis, mis on andnud kokku 21,3 miljonit põgenikku, teatas UNHCR ülemaailmsel põgenike päeval avaldatud raportis „Global Trends“.

„Vahemere ületavad ja Euroopa rannikule jõudvad põgenikud ja sisserändajad, sõnum, mida nad kannavad, on see, et kui sa probleeme ei lahenda, tulevad probleemid sinu juurde,“ ütles ÜRO põgenike ülemkomissar Filippo Grandi. „On valus, et rikaste maade inimestel on selle mõistmine võtnud nii palju aega. Me vajame tegutsemist, poliitilist tegutsemist, et peatada konfliktid, mis oleks põgenikevoogude kõige tähtsam ärahoidmine.“

Tööstusriikides esitati 2015. aastal rekordilised kaks miljonit uut varjupaigataotlust. Ligi 100 000 neist olid lapsed, kellega polnud kaasas teisi pereliikmeid või kellest nad olid lahutatud, mida on kolm korda rohkem kui 2014. aastal ja kõige suurem teadaolev arv ajaloos.

Kõige rohkem varjupaigataotlusi, 441 900, esitati Saksamaal, kus iga kolmas taotleja oli süürlane. Järgnes USA 172 700 taotlusega sageli inimestelt, kes põgenesid jõukude ja narkootikumidega seotud vägivalla eest Mehhikost ja Kesk-Ameerikast.

86 protsenti maailma põgenikest viibib endiselt arengumaades. Juhib Türgi 2,5 miljoni süürlasega ning järgnevad Pakistan ja Liibanon.

Varjupaigataotlejad satuvad üha sagedamini silmitsi müüride või välismaalaste vastase meelsusega.

„Barjäärid kerkivad kõikjal – ja ma ei räägi ainult müüridest. Vaid ma räägin seaduslikest barjääridest, mis ette tulevad, sealhulgas riikides industrialiseerunud maailmas, mis on pikka aega olnud varjupaigaga seotud põhiõiguste kaitsmise põhimõtte kindlused,“ ütles Grandi.