Roman Toi tegevust koorijuhina, heliloojana ja organisaatorina Saksamaa sõjajärgsetes DP-laagrites, Montrealis ja Torontos, ja siis ülemaailmsetel ESTO-del on võrreldud Gustav Ernesaksa mitmekümneaastase panusega okupeeritud Eestis. Karismaatilised ja teovõimsad isiksused mõlemad, aitasid nad rasketel aegadel elustada eesti rahvustunnet meile põhilise laulu- koorilaulu abil.

Kõige selle ilmekaks väljenduseks valiti nad mõlemad esimese, taasvaba Eesti, 1990.a. laulupeo audirigentideks. Toi tõi endaga Tallinnasse mitte ainult oma segakoori ”Estonia”, vaid ka Eestis varem keelatud Juhan Aaviku koraali ”Hoia Jumal Eestit”, mida tuli publiku soovil korrata koguni kolm korda.

Kindlasti sümboliseerib Gustav Ernesaksa järelemõtlik kuju Lauluväljakul eesti laulupidude võitlevat traditsiooni raskelt vaenatud olukorras. Samas ühendab Eesti Muusikaakadeemia audoktor Roman Toi oma isikus Lääne-eestlaste vankumatult rahvuslike ja demokraatlike laulupidude indu, rõõme ja sära. Seepärast oligi nii hea näha neid mõlemaid koos saabumas 1990.a. legendaarsele laulupeole. Hea ja igatpidi sobiv oleks ka meie laialiaetud rahvaharude üksteise taasleidmise ja tulevase ühtehoiu mõttes näha ka maestro Roman Toi kuju Tallinna lauluväljakul maestro Gustav Ernesaksa kõrval.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena