Vallandatud õpetaja: Õhtulehe artikkel oli ettekääne, direktor tahtis minust lahti saada
Järva-Jaani Gümnaasiumi ajalooõpetaja Priit Dieves ütles, et kooli direktor Raivo Prants soovis mingil põhjusel temast lahti saada ja Dievese Õhtulehes kirjutatud artikkel "Lastetud naised laske oma ülikorge latt alla!" oli vaid ettekääne.
Dievese artikkel ilmus 8. juunil ja juba 9. juunil vormistas Prants töölepingu erakorralise ülesütlemise käskkirja. Käskkirjas heideti Dievesele ette artiklis väljendatud seisukohtasid ja seda, et ta nimetas end õpetajaks, mis võimaldab kerge vaevata tuvastada, et ta töötab Järva-Jaani Gümnaasiumis. Samuti viitas vallandamisotsus kahele Dievese kohta tehtud direktori käskkirjale.
Dievese vallandamisest kirjutas Õhtuleht juba nädalavahetusel, mille järel tekkinud diskussiooni järel saatis Prants täna kooli nimel pressiteate, milles selgitas Dievese vallandamist. Dieves nimetas Partsi selgitusi valedeks.
Prants kirjutas: "Priit Dievesel oli õpilasega 6. klassis konflikt, kus õpilane oli naljatledes vastanud ajalootunnis Aleksander Suure pojana Aleksander Väikest. Dieves noris õpilast antud teemal põhikooli viimases klassis ning jätkas sellega ka gümnaasiumiastmes, kus ühel hetkel sai õpilasel õpetaja üleolevast ja ebameeldivast käitumisest villand. Õpilane pärast järjekordset norimisintsidenti tunnist ning pöördus probleemiga sotsiaalpedagoogi poole. Antud juhtumi eest määras koolijuht Dievesele hoiatuse."
Dieves ise nimetab seda muigamisjuhtumiks ja endal süüd ei näe. Tema sõnul toimus kirjalik kontrolltöö, mille järel õpilane ütles kõva hääleta "Aleksander Väike", mis ajas kõik lapsed naerma ja Dieves muigas ka seejärel. Dieves ütles, et ta polekski saanud küsida Aleksander Suure poja kohta, sest Aleksander Suurel polnudki poega.
Kümnendas klassis tuli ajaloo tunnis uuesti Makedoonia teemaks ja siis poisid klassis hakkasid kordama nalja Aleksander Väikesest, mis ajas ka Dievese uuesti naerma. Dieves ütles, et teda on väga kerge naerma ajada. Õpilane solvus seejärel ja sellele järgnes ümarlaud, kus olid kohal politsei ja sotsiaaltöötajad.
Ümarlaual arutati nii Aleksander Väikese juhtumit kui üht teist vahejuhtumit, millest Dieves lähemalt rääkida ei soovinud. Ka koolidirektor pole lähemalt kirjeldanud, mis see teine teema oli.
Dievese sõnul sai ta sel aastal direktorilt kaks käskkirja, esimese muigamise eest ja teise selle eest, et ta polnud nõus end ümarlaual süüdi tunnistama.
Prants heitis Dievesele ette veel ühte asja: "Eelmise aasta lõpus toimus koolis intsident, mille tulemusena õpilased lahkusid Dievese korraldatud arutelult, kus Dieves esitas õpilastele eetiliselt vastuvõetamatuid seisukohti ning kritiseeris õpilasi nende seisukohtade eest."
Dieves ütles, et asi puudutab veebruari lõpus asuvat kodanikupäeva, kuhu ta kutsus kooseluseaduse vastase SA Perekonna ja Traditsiooni kaitseks esindaja Markus Järvi rääkima sellest, mida tähendab kodanikuks olemine.
Järvi seisukohad olid õpilastele eetilistelt vastuvõetamatud, päris mitu õpilast võtsid tema vastu sõna ja Järvi omakorda kritiseeris Dievese sõnul õpilasi. Dieves ise väitluse sisusse ei sekkunud. Tund lõppes tõesti demonstratiivse lahkumisega, meenutas Dieves. Vahetund oli juba peale hakanud ja Dieves tahtis tundi lõpetada, tänada esinejat ja talle aplausi paluda, nagu on kombeks, aga enne seda tõusis üks õpilane, teatas et neil on aeg sööma minna, tõusis, lahkus ja tema järel lahkusid ka teised õpilased. Dieves nentis, et taolise ebaviisakas lahkumine oli tavatu ja selle põhjuseks polnud tõenäoliselt mitte kasvatamatus, vaid õpilaste mittenõustumine Järvi seisukohtadega.
Konservatiivse maailmavaatega EKRE liige Dieves ütles, et on oma õpilastega ka ühiskonnaõpetuse tundides poliitikast rääkinud. Oma seisukohtasid oma õpilastele ta peale pole surunud.
Dieves ütles, et ta pole kunagi esinenud mõnda rahvust alandavate seisukohtadega, nagu direktor teda süüdistab. Peaaegu kõik konfliktid, mis tal tunnis on tekkinud, on ta ka kohe jooksvalt tunnis ära lahendanud. "Mul pole ühtegi konflikti ei õpilaste ega lastevanematega," ütles Dieves.
Dieves arvas, et Õhtulehe artikkel oli lihtsalt ettekääne ta vallandamiseks ja tegelikult tahtis direktor temast ammu lahti saada. Seda, et ta direktorile ei meeldi, rääkisid talle naissoost kolleegid.
Dieves arvas, et Prants, kellel pole õpetajaharidust ega pedagoogilist töökogemust, võib tunda hirmu oma koha pärast, sest Dievesel on erialane haridus, ta on töötanud viis aastat ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana ja Prants võib karta, et Dieves soovib direktori kohta endale.
Täna avaldas Dieves oma Facebooki lehel avaliku pöördumise Järva-Jaani Gümnaasiumi lastevanemate poole. Selles väljendas ta valmisolekut koolis ajalooõpetajana jätkata. "Kuid selge on see, et me mõlemad – ajalooõpetaja ja praegune direktor - kahekesi kooli ära ei mahu. Üks peab lahkuma," kirjutas Dieves.
