Okupatsioonide muuseum uueneb
Ekspositsiooni kureerivad Martin Andreller, Maarja Merivoo-Parro, Uku Lember, Aro Velmet ja Daniel Vaarik.
Ehitustööde põhiprojekt valmib aasta lõpuks. Ekspositsiooni laiendavate ehitustöödega alustatakse 2017. aasta esimeses pooles ja uuenenud muuseum on plaanis avada 2018. aastal, mil näituse pinda on laiendatud senisega võrreldes kaks korda.
Okupatsioonide kajastamine jääb endiselt muuseumi keskmeks ning laieneb nii pindalalt kui ka temaatiliselt. Lisaks inimsusevastastele kuritegudele kõneleb uus ekspositsioon ka elust Nõukogude Eestis ja väliseestlaste saatusest, aga ka iseseisvuse saavutamisest ja vabaduse väärtustamisest.
Okupatsioonide muuseumi näituste juhi Sander Jürissoni sõnul lähtuti kuraatorite valikul ekspertide valdkonna tundmisest ja erialasest tegevusest. Ühtlasi hinnati kuraatorite sotsiaalset närvi ning panust ühiskondlikus debatis. “Kõik kuraatorid on oma eriala väga tugevad ja tunnustatud spetsialistid ning täiendavad üksteist muuseumi püsinäituse tervikpildi loomisel,” märkis Jürisson.
Inimsusevastastest kuritegudest kõnelevat näituse osa kureerib pikaaegne Okupatsioonide muuseumi kuraator Martin Andreller, kelle peamiseks uurimisvaldkonnaks on vastupanu Nõukogude okupatsioonile, eriti metsavendlus. Teda nõustab okupatsioonikuritegude uurija, Eesti Sõjamuuseumi teadusdirektor ja Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Toomas Hiio.
Põgenemist ja eestlasi paguluses käsitlevat näituse osa koostab Tallinna Ülikooli ajaloodoktorant, Baltic Heritage Networki ja Eesti Diasporaa Akadeemia pikaajaline juhatuse liige Maarja Merivoo-Parro, kelle uurimistöö fookuses on Teise maailmasõja ajal Eestist läände põgenenud eestlaste saatus. Merivoo-Parro on õppinud Minnesota Ülikoolis ning täiendanud end Georgetowni, Läti ning Aberdeeni ülikoolides. Ta on teostanud välitöid Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Abhaasia eestlaste seas ning avaldanud mitmeid ulgueestlastega seotud teadusartikleid.
Elu Nõukogude Eestis käsitleva ala kuraator on ajaloolane Uku Lember, kes omandas doktorikraadi Kesk-Euroopa Ülikoolis ja läbis postdoktorantuuri University College Londonis. Lember on täiendanud end Coimbra ja Cornelli ülikoolides ning kuulub mitmetesse teadusorganisatsioonidesse. Uurimistöös on Lemberi tähelepanu sotsiaal- ja kultuuriajalool, töötades viimastel aastatel mitmete teadusprojektidega Ukrainas ja mujal Ida-Euroopa riikides.
Iseseisvuse taastamisele keskenduvat näituse osa kureerib Aro Velmet, kes on Pennsylvania ülikoolis omandanud bakalaureusekraadi ajaloo ja poliitikateaduste alal ning on täna kraadiõppes New Yorgi Ülikoolis. Ta on end täiendanud ka Princetoni Ülikoolis ja Ecole Normale Superieure’is Prantsusmaal. Ta on sage kaastööline ajalehtedele Sirp, Õpetajate Leht, Müürileht ning ajakirja Vikerkaar toimetaja. Oma uurimistöös on Velmet keskendunud muuhulgas sotsiaalajaloole ning demokraatlikele vabadustele.
Vabaduse korrust kureerib Daniel Vaarik, kes on nõustanud Eesti valitsuskommunikatsiooni kui ka töötanud ajakirjanikuna. Ta on Eesti kodanikuajakirjanduse ühe näite, blogi Memokraat asutaja ja kuulunud Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS nõukokku.
Suve jooksul töötavad kuraatorid koostöös muuseumi meeskonna ja KOKO arhitektidega välja näituse ideekavandi. Kavand ekspositsiooni täpsemast ülesehitusest valmib sügisel. Kogu ekspositsiooni kesksele kohale on seatud külastajaid kaasavad ja neid arutlema kutsuvad lahendused. Teemasid kajastatakse isiklike ja emotsionaalselt liigutavate lugude abil.
