Kõuts: minu ajal oli mõeldamatu, et piirivalves saab keegi surma
Aastatel 1993–2000 piirivalveameti peadirektori ametit pidanud Tarmo Kõuts ütles, et tal on raske ette kujutada, kuidas kahe piirivalvuri elu nõudnud Haapsalu õnnetus juhtuda sai. Ta meenutas, et tollal oli piirivalves 3000 meest ning organisatsioon oli nii võimas ja hea väljaõppega, mis tegi taoliste õnnetuste juhtumise võimatuks. „See oli mõeldamatu, et piirivalves saab keegi surma,“ ütles ta.
„Piirivalve, täpsemalt rannikuvalvesüsteem ehitati üles arvestusega, et see kattis radariga kogu territoriaalvete ulatuse ja tagas 12 miili tsoonis poole tunniga inimese väljatoomise mereveest, mis on ju külm. See süsteem tagas ka absoluutse ohutuse igale inimesele, kes läks merele. Iga piirivalvekordoni koosseis oli välja treenitud nii, et viie minutiga pärast hädasignaali saabumist oli kaater väljas koos vastava meeskonna ja varustusega. Sealhulgas ka hüpoterminiline varustus, mis lubas inimese elustada, kui ta oli juba kaotanud meelemärkuse,“ kirjeldas Kõuts piirivalve toonast võimekust.
Kõutsi sõnul on pärast politsei ja piirivalve liitmist kogu süsteem nõrgem. „Kui süsteem murda, nii nagu praegu on juhtunud, siis on selge, et kannatavad mitte ainult tavakodanikud, vaid ka süsteemis töötavad inimesed.“
Ühtlasi peab Kõuts süsteemi murdmise all silmas merevalvesüsteemi kaotamist, mille tagajärjel andis riik merepääste üle vabatahtlikele. „Tänapäeval me ei saa rääkida enam sellest, et territoriaalvete mistahes punktist tuuakse inimene poole tunniga välja – seda enam ei ole.“
Mõistagi võib õnnetusi juhtuda olenemata süsteemi tugevusest. „Olen 20 aastat merd sõitnud ja tean, mida tähendab tormine meri. Ka suured laevad hukkuvad, näiteks Estonia. Kuid tähtis on see, kui kiiresti jõuab riik osutada abi ja kuidas toimub info liikumine,“ ütles Kõuts ja lisas, et tema ajal oli merel ülesannet täitva piirivalve toimkonna ja kordoni vahel pidev side. Samuti jälgis radar laeva liikumist.
Kõuts palus toonitada, et vaatamata traagilisele juhtumile, ei taha ta kedagi süüdistada. „Kuid praegune süsteem, kus piirivalve on nagu vaene sulane ja probleemidega tegeletakse siis, kui midagi juhtub, ei ole jätkusuutlik.“ Ta tõi näite esimesest häirekellast, kui Eesti piirilt rööviti kaitsepolitseiametnik, mis sundis ministeeriumi ja politsei juhtkonda mõistma, et riigipiir tuleb korda teha. „Ma loodan, et ka see juhtum – nii kurb, kui seda selle taustal öelda on – paneb mõtlema ja üle kalkuleerima, mille arvelt me raha kokku hoiame,“ ütles Kõuts.
