HOMSES PÄEVALEHES: Muistendite uurija selgitab: miks meeldivad inimestele linnalegendid ja kuulujutud rohkem kui ajalooline tõde ja faktid?
Van de Winkel on Tallinnas, et külastada siin 2. juulini toimuvat linnalegendi uurijate konverentsi „Perspectives on Contemporary Legend”, mida tänavu korraldavad Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakond ning akadeemiline rahvaluule selts.
Miks meeldivad linnalegendid ja kuulujutud inimestele rohkem kui ajalooline tõde ja faktid? „Kui juhtub midagi, mis on uskumatu või šokeeriv, vajavad inimesed seletusi. Võimukandjate selgitused pole aga tihti veenvad või on lausa vastuolulised. Paljud inimesed ei suuda uskuda, et sündmused oleksid saanud toimuda ilma mõne inimese või grupi vahelesegamiseta. Internetis on palju foorumeid ja kogukondi, kus inimesed saavad oma kahtlusi väljendada. Nad näevad, et nad pole ainsad, kel kahtlusi on, ja nad asuvad oma versioone toimunu kohta teistega võrdlema. Mis kellegi argumendid ka poleks, on näha, et ükski neist ei toeta ametlikku versiooni,“ rääkib Van de Winkel, kelle enda uurimustöö käsitleb Malaysia Airlinesi lennul MH370 kadunud lennukiga seonduvaid kuulujutte Prantsuse-Belgia kultuuriruumis.
„Malaysia Airlinesi lennu MH370 kadumine oli väga kummaline juhtum, sest lennukist pole siiamaani ühtegi jälge – see lihtsalt kadus. Pole tõendusi ega detaile ja inimesetel on vaba voli panna juhtunust kokku oma versioon,“ ütleb Van de Winkel.
„Kui lennuk 8. märtsil 2014. aastal kadus, andsid Malaisia võimud kiiresti hinnangu: see oli õnnetus. Olgu, mõtlesid inimesed, kuid kuidas saavad võimud seda nii kindlalt väita, kui pole ei lennukit ega surnukehi, mis seda versiooni tõendaksid? Inimesed, kes uskusid õnnetuse versiooni, üritasid luua oma stsenaariume: tulekahju pagasiruumis, mis sai alguse liitiumlaadijatest, või mõra lennukis. Selle kõrval liikusid versioonid piloodi enesetapust. Kuid oli inimesi, nende hulgas ka aeronautikaeksperte, kes ei uskunud õnnetuse või enesetapu versioone,“ kirjeldab legendiuurija, miks MH370 õnnetusest on saanud üks suuremaid alternatiivteooriate kasvulavasid nii sotsiaal- kui ka traditsioonilises meedias.
Loe lähemalt juba homsest Eesti Päevalehest!
