"Väljaõpe saab kohe alguses olema rohkem suunatud
praktilistele sõdurioskustele, mis jätab meile rohkem
aega nende oskuste lihvimiseks," ütles Kalevi
jalaväepataljoni operatiivsektsiooni ülem kapten Ivo
Peets.

Esimest korda õpetasid instruktorid ajateenijaid uue
õppekava alusel eelmisel aastal, kui Kalevi
jalaväepataljoni juulikutse ajateenijad läksid esimesse
õppelaagrisse juba kolmandal teenistuspäeval. Kapten
Peetsi sõnul olid ajateenijad uue õppekavaga rahul "Tänu
sellele, et kohe alguses said nad relvadest lasta ja
metsas mütata, möödusid esimesed nädalad kiiresti ning
motivatsioonile mõjus see väga positiivselt," ütles
kapten Peets.

Senini möödus 1. jalaväebrigaadi ajateenija esimene
teenistuskuu värske ajateenija jaoks väeosa
territooriumil, kus rõhku pandi elukorralduse
tutvustamisele ning teoreetilisele õppele. Nüüd saavad
väljaõppe uue õppekava järgi kõik 1. jalaväebrigaadi
ajateenijad.

Ajateenistus algab sõduri baaskursusega, kus esimese
kümne nädala jooksul omandavad noored üksikvõitleja
põhiteadmised ja -oskused ning saavutavad teenistuse
jätkamiseks vajaliku füüsilise vormi. Sõdurid õpivad
tundma relvastust, orienteeruma maastikul, tegutsema
väliharjutustel ning omandavad esmaabivõtteid, teadmisi
kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust
reguleerivatest õigusaktidest.

Sõduri baaskursus lõpeb teoreetilisest ja praktilisest
osast koosneva sõdurieksamiga, mille edukalt läbinutele
antakse rinnamärk. Kursuse järel asub ajateenija omandama
sõjaväelist eriala või koolitatakse temast
nooremallohvitseride kursusel allüksuse juht.

Ajateenijaid võetakse teenistusse kolmel korral aastas.
Juulis ja jaanuaris teenistusse saabunud teenivad kokku
11 kuud ning oktoobris teenistust alustanud 8 kuud.