Maha põlenud Bernhardi hotelli omanik veab vägikaigast kindlustusfirmaga: kui summa on ikka väga suur, siis on suur ka tahtmine mitte maksta
Päästeameti Lõuna päästekeskuse juht Viljar Schmidt ütles päästeteenistuse ajakirjas PäästeElu, et päästjatele teadaolevalt keeldus kindlustus hotelliomanikule kahjude kompenseerimisest, sest hotelliomanik oli rikkunud lepingut: lepingus oli nõue tagada objektil ööpäevaringne valve.
Hotell oli kindlustatud Seesami kindlustusseltsis. Seesami turundusjuht Tiia Prööm ütles Delfile täna, et juhtumi käsitlemine ei ole lõppenud ja hetkel ei saa Seesam lepingulise suhte osas väljapoole kommentaare anda.
Nõukogudeaegse spordibaasi hoonest ümber ehitatud spaahotelli avamise järel selgus, et sellele ei ole omavalitsusest kasutusluba võetud, pärast sellele tähelepanu juhtimist väljastas vald hoonele kasutusloa, kuid päästeametiga seda ei kooskõlastatud, kirjutab PäästeElu
Schmidti sõnul tavalisel tuleohtutusülevaatusel ehituslike tuleohutusnõuete täitmist tagantjärele hinnata ei saa ja seega tegi päästeamet hotellile ettekirjutused ainult tuvastatavate ehituslike tuleohutusnõuete rikkumise kohta, mis seostusid valdavalt evakuatsioonipääsude ja -teedega. 26. jaanuari seisuga oli tema kinnitusel Bernhardil täitmata kuus päästeameti ettekirjutust ja omanikku oli ühe rikkumise eest karistatud väärteokorras.
Hotelli omaniku Madis Mutso sõnul on Schmidti jutt ebatäpne. "Päästeameti väide, et spaahotellil puudus kasutusluba, on vale, sest seda hoonet on ehitatud kolmes etapis – 1997, 1998 ja 2007. 2007 valmis hotellile juurdeehitus – spaa ja selle kasutusloa protsess jäi venima. Hotellihoonel oli kogu aeg kasutusluba olemas. Samas ei saa ma siiski aru, mis seos spaaosa kasutusloa protsessil on sel aastal toimunud tulekahjuga."
Kriminaalmenetluse käigus pole põlengu põhjust leitud
Spaahotell Bernhard süttis tänavu 26. jaanuaril ja põles maani maha. Põlengu põhjuste väljaselgitamiseks alustati kriminaaluurimine süütamise paragrahvi alusel. Prokuratuuri pressiesindaja Annely Erm ütles täna Delfile, et kriminaalmenetluse käigus ei ole tulekahju tekkepõhjust tuvastada suudetud ja kui ei ilmne uusi tõendeid, siis menetlus tõenäoliselt lõpetatakse. Uute tõendite ilmnemisel läheb menetlus uuendamisele.
Hotelli omanik Madis Mutso ütles Delfile, et tema suhtles uurijaga viimati mitu kuud tagasi. „Mind ei kaasatud eriti sellesse protsessi üldse. Politsei on toimetanud oma rada pidi. Minu käest ei ole keegi rohkem midagi küsinud, kui alguses küsiti,“ sõnas ta.
Kahju on üle kahe miljoni euro
Küll on ta aga teadlik Seesam kindlustuse otsusest kahju mitte hüvitada. „Kindlustus keeldus. Sain otsuse, et on hüvitamisest keeldutud ja mina olen läinud kohtusse. Kui summa on ikka väga suur, siis on suur ka tahtmine mitte maksta. Summa oli üle kahe miljoni. Kindlustus ei uurinudki asja, nad ei tellinud ühtegi ekspertiisi selle kohta,“ ütles Mutso, kes tahaks 72-kohalise hotelli uuesti üles ehitada.
Kindlustuse põhjus hüvitise mitte maksmiseks puudutas hoone ööpäevaringset valvet. Mutso sõnul valvas hotelli tegelikult kaks inimest ja päästjad kutsuti välja seitse minutit pärast süttimise arvatavat aega. „Üks neist elab üle tee, ta oli koju läinud kohvitama. Teine läks samuti mõneks minutiks välja. Sel hetkel, kui tulekahju väidetavalt alguse sai, ta juba kõndis hotelli poole tagasi. Aga ei saa väita, et meil ei ole valvet... Hoone on suur, töötaja võib ka näiteks teises hoone otsas olla või õues lund lükata.“
Kriitika päästeameti aadressil
Hotelliomanik on põlengu kustutamise osas varem päästeametit kritiseerinud ning jääb tänagi selle juurde, et päästjatele käis 85 meetrit pika hoone kustutamine üle jõu. „Bernhardi juhtumi puhul on päästeameti kajastus päästetöödest tugevalt moonutatud ega vasta tegelikkusele. Varem ma arvasin seda ise, aga nüüd kinnitab seda ka minu tellitud ekspertiis,“ sõnas Mutso.
„Kui vaadata, mida päästeamet on rääkinud hüdrantide kasutamisest, selle kohta tuli erinevatel hetkedel väga erinev jutt. Kord ei leidnud päästjad neid üles, siis nad olid rikkis, siis päästjad otsustasid, et ei kasuta neid, siis ütlesid, et algul kasutasid… Käib hämamine, selle asemel, et öelda, et ollakse võimetud. Nad ei suutnud põlengut kustutada enne, kui tulid Rõngu vabatahtlikud, hoopis teise tehnikaga, hoopis hiljem. Pole tõsi, et leegid olid sel ajal majast väljas, kui päästeamet kohale jõudis, seda kinnitavad fotod ja tunnistajad. Aga sellele valeväitele tugineb kindlustus.“
Nagu mainitud, heidab päästeamet hotellile ette päästjatega kooskõlastamata kasutusluba ja korduvaid täitmata tuleohutusettekirjutusi. „Kasutusloa protsess – see on kuue aasta tagune küsimus. Pärast seda on maja kontrollitud küll ja küll. Mis ettekirjutustesse puutub, siis need ei ole seotud selle sündmusega. Ükski ettekirjutus ei ole seotud signalisatsiooniga ega millegi sellisega. Üks ettekirjutus puudutas ümberehitust vanas hotelli osas, mille päästeamet ise on aastaid tagasi kooskõlastanud. Mingid nõuded karmistusid ja meil kästi rõduosa kinni ehitada. Mina keeldusin, sest nad ise kooskõlastasid selle aastaid varem. See on rohkem ettekääne,“ leiab Mutso.
