Sinine Äratus valis uue juhi
EKRE noorteliikumise Sinine Äratus suvelaagris valiti organisatsiooni uueks juhiks Triin Kuusk.
Möödunud nädalavahetusel kogunesid Sinise Äratuse liikmed Otepää loodusparki Päidla külla suvelaagrisse, et veeta ühiselt aega rahvusliku maailmavaate ja kodumaise ürglooduse keskel. Suvelaagris valiti Sinise Äratuse uueks juhiks Läänemaalt pärit Triin Kuusk.
"Juhi tiitlisse suhtun küll rohkem kuulekuskohustuse kui üleliigse uhkusega, kuid toetava juhatuse ja meie tublide liikmete abil on see kindlasti heaks võimaluseks näidata ka patriotismi helgemat poolt, mis seni ehk veidi varju on jäänud," kinnitas vastvalitud Sinise Äratuse juht Kuusk.
"Rahvusriiklus ja rahvuskonservatiivne maailmavaade on kistud inetusse võitlusesse globalismi ja üha jõulisemate mõõtmete poole püüdleva föderalismiga. Just noortel on kandev roll seda laialt levivat liberaalset ja ainuõigena presenteeritavat mõttemalli uusaegsete seas murda ning tõsta oma eeskujuga uuesti au sisse inimeseks olemise põhiväärtused: traditsioon, rahvuspärandi- ja loodushoid, kogukonda panustamine, moraal, vastutus ja perekond," leidis Kuusk.
Traditsiooniliselt saatsid suvelaagrit eestluse katkematust rõhutavad rituaalid, vande andmine uue rahvusliku ärkamise sütitamiseks ja meditatiivsed rännakud lähedalasuvatesse ajaloolistesse paikadesse. Seiklusmängu käigus said Sinise Äratuse aktivistid simuleerida rahvusvahelisi suhteid ning geopoliitilisi konflikte.
"Võimalus lülitada end mitmeks päevaks välja urbaniseerunud tarbimisühiskonna mürast jättis kõigile taas sügava jälje," teatas Sinise Äratuse juhatusse kuuluv Ruuben Kaalep. "Just selliste metsade, põldude ja järvede vahel on meie rahvas aastatuhandeid üles kasvanud ja eestluse säilimise otseseks eelduseks on selle sügava vaimse sideme taasleidmine oma kodumaaga."
Päevapoliitilisi teemasid kommenteeris Kaalep järgnevalt: "Haldusreform ei tohi olla üksnes formaalne majanduslikest kaalutlustest lähtuv piiride tõmbamine, vaid peab arvestama just nimelt orgaaniliselt kujunenud kodukohatunnetusega. Näiteks Otepää kant oli enne okupatsiooniaega Tartumaa lahutamatu osa ja peab uuesti selleks saama."
