Maanteeamet: tulevikus saab sõidueksameid teha vaid kuues linnas
Maanteameti peadirektor Priit Sauk ütles, et eksamikeskused viiakse linnalisemasse keskonda, et parandada värskete autojuhtide hakkamasaamist pingelisemates oludes.
A- ja B- kategooriate ja nende alamkategooriate sõidueksameid hakatakse alates 2017. aastast vastu võtma Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Viljandis, Jõhvis, Kuressaares ja Kärdlas. Aastast 2018 kaovad loetelust Viljandi ja Jõhvi, kuid tulenevalt geograafilistest iseärasustest jäävad Kärdla ja Kuressaare. Teooriaeksamite ja ülejäänud kategooriate sõidueksamite vastuvõtmist antud muudatus ei puuduta.
Oktoobris loodav eksamikeskus koondab kõik eksamineerijad seniselt teenindusbüroo-põhiselt töökorralduselt ühtse juhtimise alla. Vajadus muudatuse järele sai Sauki sõnul alguse sõidueksamitega kaasnevatest muredest.
Maanteeameti andmetel sooritas möödunud aastal B-kategooria eksami edukalt vaid 48% eksaminandidest, mis pikendas eksamile pääsemise järjekordi paiguti keskmiselt kuni neli nädalat. Maanteeameti eesmärk on, et liiklusesse ei lubata ühtegi juhti, kelle juhtimisvõimekuse lünkade tõttu võib keegi viga saada või hukkuda. Selle eesmärgi nimel tugevdab maanteeamet juhtide ettevalmistamist ohutuks liiklemiseks.
Sauk tõdeb, et alates 2015. aasta jaanuarist on esitatud korruptsioonikahtlustus seitsmele eksamineerijale. “Tsentraalse eksamikeskusega saame tegeleda põhjalikumalt eksamineerijate kompetentsi- ja teenindustaseme tõstmisega, kuid, mis isegi tähtsam – uus süsteem võimaldab anonüümsust eksamineeritava ja eksamineerija vahel, mis on hädavajalik samm korruptsiooni vastu võitlemisel,“ põhjendab Sauk reformi tagamaid.
Tsentraalne keskus hakkab eksamigraafikuid koostama vastavalt üle-riigilisele nõudlusele. Muudatus puudutab peaasjalikult eksamineerijate töökorraldust, kes uues süsteemis enam administreeriva tööga ei tegele, kuid peavad nüüdsest olema valmis vastu võtma eksameid mitmes Eesti linnas.
„Maanteeameti eesmärk on olla seal, kus meie teenuseid reaalselt vajatakse. See eeldab ametilt klienditeeninduse osas suuremat paindlikkust ning tähendab, et teatud ametikohtadel peavad meie inimesed olema valmis liikuvaks tööks,“ kommenteerib Sauk antud muudatust.
Reformid puudutavad organisatsioonisisest töökorraldust ning eksamineeritavate jaoks olulisi muudatusi ei kaasne.
Maanteeameti teenindusbüroodele tähendab eksamikeskuse loomine töömahu ja külastatavuse muutumist, mistõttu vaadatakse üle ka teeninduskohtade võrgustik. “2014. aastal loodud e-teeninduskeskkond on kodanike poolt omaks võetud. 2016. aasta mai seisuga sooritati e-teeninduses pakutavatest teenustest 49% toimingutest just e-keskkonnas. Jätkame e-teeninduse arendamist. Aja ja raha kokkuhoid näiteks juhilubade vahetamise e-teenuse kasutamisel on saanud väga positiivset tagasisidet. Maanteeameti e-teenuste soovitusindeks on 82%. Meie järgmine samm on suunatud arendustele, mis puudutavad ettevõtjaid,“ selgitab Sauk.
Maanteeameti uue teeninduskohtade struktuuri järgi luuakse oktoobrist neli keskset bürood – Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Pärnus ning nende esindused säilivad igas praeguses maakonnakeskuses. Lähtuvalt külastajate arvust jätkavad tööd kolmel päeval nädalas Haapsalu, Kärdla, Kuressaare, Rapla, Jõgeva ja Valga esindused ning Põlva esindus ühel päeval nädalas. Täiskoormusel jätkavad tööd Tallinna, Tartu, Rakvere ja Pärnu bürood ning Paide, Saue, Viljandi, Jõhvi, Võru ja Narva esindused.
Maanteeametil on praegu 17 teenindusbürood.
