Lugeja: Raadi lennuangaaris sai „Nornide mängudele“ neli tundi kaasa elada!
Tartus etendub omanäolises nõukogude lennuangaaris küberpunklavastus vanaskandinaavia eepose „Vanem Edda“ ainetel. Teater Must Kast on lavale lohistanud neli päevinäinud autovrakki ning ülikõrgete lagedega angaaris toimuv ajab vaataja aju tõsiselt krussi!
Krussi ajab nii aju kui ka keele, kuna laval kõlavad tegelaskujude nimed panevad häälduse tõsiselt proovile. Üksteise järel kostuvad lavalt erinevad Sigurdid, Altid ja arvukalt muid Svenssone. Kohati jääb oma mõtteid mõlgutama kippuvale vaatajale segaseks, kas surma sai Gudrun või hoopis Gunnar. Lavastuse lõpu poole tapetakse ja notitakse tegelasi kenakese hooga. Õnneks siiski käib kõik justkui arvutimängus, mida juhivad valgetes rüüdes veidrate kiivritega tegelased.
Kõlaritest kostub mängujuhtide hääl metalselt ja robotlikult. Viimased ellujäänud inimesed varjavad end vaenuliku välismaailma eest, kui neid kistakse virtuaalsesse reaalsusesse. Seal peavad nad punkte koguma ja mõistuse juurde jääma. Enamik laval ringi lippajaid siiski kaotab mõistuse ja läheb mängu liiga sügavale sisse.
Näitlejad esitlevad üsna heal tasemel võitlusstseene. Üksteist nüpeldatakse nii pikkade toigaste kui ka niisama jalgade ja kätega. Täpselt nii nagu ühes korralikus arvutimängus olema peab! Huvitavana mõjub pidevalt sisse pikitud repliik - kangelane saab valida oma edasise liikumise küsimusega nõustudes või sellele eitavalt vastates. Enamik küsimusi on seotud abiellumiste ja muude armumängudega.
Lavastus on erakordselt pikk - algab kell 19 ja läbi saab pea neli tundi hiljem. Publiku soojendamiseks on saadaval fliisid, mis marjaks ära kuluvad. Efekti loomiseks tõstetakse publiku toolid pärast vaheaega teise angaari serva. Nii jääb mulje, nagu kõik oleks muutunud. Juba sisenedes võtab kõhedaks - kus mu koht on? Koht on aga täiesti alles ning sealt avaneb jällegi huvitav uus nurk suurel laval toimuvale.
