DELFI FOTOD, VIDEO JA BLOGI: Prokuratuuri sõnul näitavad kogutud tõendid, et piirivalvuritega juhtus õnnetus
Pressikonverentsil rääkisid praeguseks selgunud asjaoludest PPA sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra, Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kristine Tamm ja PPA valmisoleku ja reageerimise büroo juht Marti Magnus.
Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Kristine Tamme sõnul alustati kohe pärast juhtunut asjaolude uurimiseks kriminaalmenetlust, mida juhib Lääne ringkonnaprokuratuur ja viib läbi PPA sisekontrollibüroo. "On läbi viidud ekspertiise ja suurem osa tööst seisab veel ees. Saame öelda, et kogutud tõendid viitavad sellele, et tegemist oli õnnetusega. Kuna meil ei ole ekspertiiside ametlikke vastuseid, siis ei saa me vastata kõikidele küsimustele juhtunu põhjuste kohta."
PPA sisekontrollibüroo juhi Raul Vahtra kinnitusel läks kohe pärast info laekumist sündmuskohale ka sisekontrollibüroo. "Meie ülesanne oli koguda tõendeid ja selgitada välja niipalju asjaolusid, kui see oli kohapeal võimalik. Tegime ära paadivaatluse ja tuvastasime, et paadil puuduvad sellised vigastused, mis annaks aluse arvata arvata, et paat põrkas kokku suure objektiga (kivi, palk jne), mille tulemusel oleks mehed paadist välja paiskunud. Tänaseks võime selle versiooni sisuliselt välistada," ütles Vahtra.
"Samuti võime välistada selle, et õnnetus juhtus halbade ilmastikuolude tõttu. Ilm oli soe, ka vesi ei olnud väga külm, ka laine ei olnud väga suur ja seega tõenäoliselt ei sattunud paat õnnetusse ilmastiku tõttu," rääkis sisekontrollibüroo juht.
Kohapeal vaadeldi ka hukkunuid. "Tuvastasime, et mõlemal olid seljas päästevestid. Ühel oli päästevest avanenud, teisel see avanenud ei olnud. Suuri, tõsiseid kehavigastusi me esialgsel vaatlusel ei tuvastanud. Tänaseks oleme määranud asjas kohtuarstliku ekspertiisi, mille tulemusi veel ei ole," märkis Vahtra ja lisas, et seega ei saa ka surma põhjust öelda. "Küll aga on meil esialgne kohtuarsti arvamus, hinnang, mis ütleb seda, et suure tõenäsusega ei juhtunud kummalgi sellist tõsist terviseriket, mille tulemusel oleks see isik surnud, näiteks infarkti või insulti."
Toksikoloogia uuringu tulemused kinnitasid, et mõlemad olid kained ja nende veres ei olnud narkootiliste ainete tarvitamise tunnuseid.
Samuti kontrollis politsei versiooni, kas ametnikud võisid sattuda rünnaku ohvriks. "Selleks kontrollisime ja kuulasime üle need inimesed nendes paatkondadest, keda meie ekipaaž vahetult enne sündmuse toimumist kontrollinud oli, ja selle põhjal me võime öelda, et rünnaku ohvriks meie ametnikud samuti ei sattunud. Seega suure tõenäosusega on tegemist õnnetusjuhtumiga," järeldas Vahtra.
Vahtra sõnul ollakse ka välistanud selle, et meeste vahel tekkis omavaheline konflikt. Kolleegid on rääkinud, et meestel oli väga hea omavaheline läbisaamine. Lisaks ütlesid enne õnnetust piirivalvurite poolt kontrollitud paadiomanikud, et mehed olid heatujulised ning sõbralikud ja soovisid head teed.
Kummaline kiirendus merel
PPA on tuvastanud ka piirivalvurite paadi liikumiskiiruse ja trajektoori, mida tehti raadiosaatjate logisid kasutades. Paadile oli paigaldatud ka kaardiplotter, mis samuti logib paadi liikumistrajektoori ja kiirust. "Selle põhjal on näha, kus ja mis kiirusega paat liikus. 18.36 liikus paat suhteliselt rahulikult kiirusel 9 km/h põhja suunas ligikaudu 600 m, seejärel tegi ta tagasipöörde ja hakkas liikuma sama marsruuti mööda tagasi, sealjuures aga kiirendades, saavutades oma maksimumkiiruse ligi 54 km/h. Seejärel teeb paat natuke väiksemal kiirusel järsu pöörde paremale ja jääb kohapealt tiirutama," kirjeldas Vahtra paadi liikumisteekonda.
Renee Kark leiti põhja poolt merest, teine ametnik Tarmo Kammer leiti lõuna pool toimunud järsu pööramiskoha suhtelisest lähedusest. "Miks see paat kiirendas, mis põhjusel ta tegi järsu manöövri - sellele me otsime vastuseid," tõdes Vahtra.
Piirivalvurid ei võtnud raadiojaama teel ühendust juhtimiskeskusega ega teavitanud mingisugusest ohuolukorrast või sellest, et nad lähevad mõnda ohtlikku eset kontrollima või kedagi päästma. Viimane kõneseanss raadioside teel meeskonnaga oli kella 17.00 paiku, kui nad läksid merele.
PPA-l on kavas kriminaalmenetluses määrata kompleksekspertiis. "Püüame välja selgitada ehk rekonstrueerida kogu selle sündmusi toimumise asjaolud. Seda ekspertiisi Eestis teha ei saa, see on keeruline. Me otsime hetkel välispartnerite abiga koostööpartnerit teistest riikidest," lausus Vahtra.
Kompleksekspertiisi käigus pannakse kokku erinevad tol päeval esinenud olud: paadi omadused, liikumiskiirus, tuule suund, temperatuur, laine kõrgus, kohtuarstlik ekspertiis, ametnikel esinevad kehavigastused, surma põhjused. "Selle tulemusel loodetavasti õnnestub meil leida vastus meid painavale küsimusele, mis täpselt sel päeval toimus."
Paadil oli olemas turvalüliti, mis seiskab mootori juhul, kui lüliti on kinnitatud trossiga isiku külge. "Kui isik peaks paadist välja kukkuma, siis ta katkestab vooluahela ning paadimootor seiskub. See ei olnud kinnitatud õnnetuse toimumise hetkel ametniku külge, mistõttu paat jätkas tiirlemist ka pärast seda, kui ametnik paadist välja oli kukkunud," kinnitas Vahtra.
PPA valmisoleku ja reageerimise büroo juht Marti Magnus rääkis, et õnnetusi juhtub seal piirkonnas aastas 20-25. "Ohtlikum piirkond purjetajate ja paadiomanike mõistes jääb põhja poole, kus on Voosi kurk ja oluliselt kitsam ala navigeerimiseks. Viimastel aastatel oleme olnud suutelised reageerima. Konkreetsel tollel päeval oli see sama kaater, millega õnnetus juhtus, selles piirkonnas ainuke reageeriv ressurss operatiivses valmisolekus.
Esmareageerimise käigus kaasati piirkonna vabatahtlikke ja ka PPA patrull-laev 112 ehk Valve operatiivpaadi meeskond, mis jõudis piirkonda veidi enne kella kaheksat õhtul. Õnnetusteade tuli kell 19.13.
PPA sisekontrollibüroo on püüdnud menetluse käigus leida ka videosalvestusi, radaripilte teistest ametkondadelt ja tunnistajaid, kes võiksid sündmuse asjaolusid valgustada.
"Juhul, kui keegi viibis selles piirkonnas 28. juunil õnnetuse toimumise ajal, siis palume meiega ühendust võtta," esitas Vahtra üleskutse.
Kurb õnnetus Haapsalu lähistel
28. juuni õhtul sõitsid piirivalvurid üleminspektor Tarmo Kammer ja komissar Renee Kark mootorpaadiga Haapsalu lähistel oma tavapärast patrullsõitu. Kella 18.20 ajal kontrollisid nad Voosi kurgu kandis üht Rootsi jahti. Teadaolevate andmete järgi oli pärast jahi kontrolli piirivalvuritega kõik hästi. Meri oli rahulik ja ilm ilus ning kohas, kus Tarmo ja Renee patrullisid, veesügavus nende mootorpaadi jaoks igati sobilik.
Ent veidi vähem kui tunni pärast, kell 19.13 helistas üks kohalik inimene häirekeskusse ja teavitas inimtühjast paadist, mille roolileht oli vajunud vasakule ja mis tiirutas suurel kiirusel kohapeal. Avanenud vaatepildi tõttu mures inimene otsustas jääda sündmuskohale ja silmas poole tunni pärast paadi lähistel inimese surnukeha. Ta helistas uuesti häirekeskusse. Peaaegu samal ajal jõudsid operatiivpaadiga sündmuspaika esimesed PPA abijõud, kellele järgnesid piirivalvelaev ja PPA kopter. Kell 20.04 leiti ka teise piirivalvuri surnukeha.
Politsei peab staažikate piirivalvurite hukkumise tõenäoliseks põhjuseks kas õnnetusjuhtumit või terviseriket. Veel on selgusetu, kuidas ja kas tabas terviserike kaht inimest korraga või miks ei jõutud hädasignaali anda.
Loe blogist täpsemalt pressikonverentsil räägitust!
