DELFI FOTOD JA VIDEO: Jaak Madison Brexiti toetuspiketil: kui õppust ei võeta, võib Euroopa Liit laguneda

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) korraldas täna pärastlõunal Tallinnas Suurbritannia saatkonna juures piketi, et avaldada toetust brittide otsusele Euroopa Liidust (EL) lahkuda.

Piketil anti Briti saatkonnale üle toetuskiri rahvahääletuse toetuseks ja demokraatia kaitseks Euroopas, teatas EKRE.

Falgi parki kogunes kümmekond fotograafi-ajakirjanikku, sama palju EKRE poliitikuid ning paarkümmend nende toetajat. Mitmed kohalolijad hoidsid Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumist toetavaid plakateid. Ennast rahvuslaseks nimetanud mees kandis aga plakatit, mis kutsus otseselt üles Euroopa liidust lahkuma, kuna EL võrdub NSVL-iga.

Pärast piketti liiguti Vabaduse platsile, kus kõnedega esinesid Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas, fraktsiooni nõunik Anti Poolamets ning fraktsiooni liige Jaak Madison.

EKRE riigikogu fraktsiooni kuuluva Jaak Madisoni sõnul tuli piketi idee erakonna Põhja-Tallinna ringkonna initsiatiivil, et näidata EKRE toetust Suurbritannia rahva otsusele. "Üks asi on pidada miitinguid millegi protestiks või vastu, aga kindlasti tuleb näidata, et Eesti inimeste seas on väga suur hulk neid, kes toetavad Briti rahva enda otsust demokraatlikul viisil lahkuda Euroopa Liidust, mida me peame austama, sest Suurbritannia jääb üheks osaks Euroopast, nagu ta alati on olnud, ja üheks meie suurimaks liitlaseks nii NATO-s kui ka majandusalaselt," kinnitas Madison.

Küsimusele, kas EKRE valimislubaduste hulka võib kunagi kuuluda ka lubadus korraldada referendum Euroopa Liidust lahkumiseks, vastas Madison, et konservatiivid pooldavad referendumit, et küsida inimeste käest, kas nad on nõus minema edasi jätkuva integratsiooniga ehk föderaliseerumisega ja suurema võimu tsentraliseerimisega ühe võimuinstantsi alla või nad soovivad näha Euroopa Liitu, minnes tagasi tema algsete juurte juurde ehk siis majandusalase koostöö juurde.

"Kas inimesed sooviksid Euroopast välja astuda, on juba nende enda valik, ja meie pole seda öelnud, et me peaksime välja astuma," lisas Madison. "Me tahaksime näha Euroopa Liitu, nagu ta algselt oli loodud ehk siis rahvusriikide liiduna, kes teevad üksteisega tihedalt koostööd, et vältida tulevikus uusi sõjalisi konflikte ning samas konkureerida teiste kontinentidega ka majandusalaselt."

Küsimusele, kas EKRE soovib enne korraldada referendumit või oodata ära Euroopa Liidu võimalikud reformid, vastas Madison, et pall on Euroopa Komisjoni ja parlamendi käes, kes peaksid võtma kokku Brexiti tulemused, tegema omad järeldused põhjustest ja võtma õppust edasiliikumise suuna osas. "Kui suund jätkub samale poole, nagu ta läinud on, siis ma arvan, et enne, kui üldse Eestis referendumit teha, tuleb see referendum hoopis Lääne-Euroopa riikides ja vastavalt sellele tekib ahelreaktsioon, mis võib viia Euroopa Liidu täieliku lagunemiseni."

EKRE tervitaks Euroopa Liidu juhtkonna otsust, mis püüaks tagasi keerata praegust protsessi ja liiguks suurema võimu tagasiandmiseni rahvusriikide parlamentide kätte. "Teatavasti lähtub ka Eesti riigikogus ligi 60 protsenti seadusandlikust tööst Euroopa direktiividest ja määrustest, mis on kohustuslikud ülevõtmiseks. Kui me võtame seda, et kaks kolmandikku tööst on Euroopa Komisjoni poolsed otsused ja direktiivid, siis see ongi probleem, mille vastu meie eelkõige oleme. Kui nad suudaks selle probleemi lahendada, on see teretulnud, kui mitte, siis ma arvan, et tagajärg on üleeuroopaliselt Brexit," oli Madison kindel.

Kui Euroopa Liit jääks muutumatuks, pooldaks Madison Euroopa liidust lahkumist juhul, kui seda teevad meie naabrid. "Kuna me sõltume nii julgeolekualaselt kui majandusküsimustes eelkõige oma lähiliitlastest, siis on meie suuremad riskipotentsiaalid, kui me juhtume jääma üksi keset oma liitlasi," sõnas riigikogulane.

"Ma arvan, et kui selline tendents - kui me räägime konservatiivide võimalikust võidust järgmistel seimi valimistel Lätis, sarnastest protsessidest Leedus, Poolas on ainuvalitsus konservatiivide käes, Soomes on Perussuomalaiset - jätkub ja kui seal tekib protsess ühtse majanduskoostöö loomiseks, kes kõik ei taha järgida Euroopa direktiive ja praegust protsessi, siis ma ei pea võimatuks, et kui see toimub ühiselt, siis kindlasti Eesti ei saa maha jääda oma naabritest. Ja kui see tähendab Euroopa Liidust lahkumist, on see tulevikus võimalik," märkis Madison.

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nõuniku Urmas Espenbergi sõnul oli piketi eesmärk avaldada toetust Briti rahvale, demokraatiale ja vabadusele Euroopas ning hoiatada rahvast selle eest, et Euroopa Liit ei muutuks autoritaarseks unitaarühenduseks, mida juhitakse eranditult Brüsselist. "Meie eesmärk on vabade rahvusriikide liit koos suveräänsete õiguste ja vabadustega," ütles Espenberg.