Varasemaks Eesti Euroopa Liidu eesistumiseks ei pruugi jaguda soovitud ruume
Eesti Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistuste juht Piret Lilleväli ütles Delfile, et praeguseks on Euroopa Liidu eesitsumiseks sisuline plaan paigas ja kõik tegevused läbi mõeldud. Põhiküsimus on tegevuste varasemaks toomises, mis puudutab omakorda nii inimeste tööleasumist kui ka korraldust. "Juhul kui eesistumine peaks nihkuma varasemaks, vaatame üle kogu sündmuste kava nii Eestis kui ka välismaal ning toome varasemaks inimeste värbamise ja koolitamise. Selle kõige valguses tuleb üle vaadata loomulikult ka eelarve ning selle jagunemine erinevate aastate vahel," selgitas Lilleväli.
Ütlesite juunis, et kui Eesti peaks varem eesistujaks hakkama, tähendab see uut lähenemist. Mida see "uus lähenemine" täpsemalt tähendab?
Peamiselt tähendab see uut vaadet meie poliitilisele programmile. Kindlasti on meil "laual" mitmed teised teemad ning läbirääkimiste voorud teistsuguses faasis. Esimene ja teine eesistumise poolaasta on erinevad ka korraliste ürituste poolest. Teine eesistumise poolaasta on tihedam ja lühem. Augustis ei toimu reeglina ametlikke ega mitteametlikke üritusi ning enne jõule tuleb otsad kokku võtta.
Kolm eesistujariiki lepivad kolmekesi kokku, millistele teemadele tähelepanu eelkõige fokusseeritakse. Nüüd, kus Suurbritannia selles ei osale, kas on oodata sisulisi muudatusi?
Kuna hetkel ei ole veel selgust, kes on meie kolmas trio partner, siis on seda raske täna öelda.
Kas eesistumise varasemaks toomine suurendab ka plaanitud umbes 75 miljoni euro suurust eelarvet?
Kõige olulisemad muudatused puudutavad ajastust - tegevused tuleb tuua kõik ettepoole ning see mõjutab selgelt ka ressursside planeerimist. Tõsi on see, et meil on vähem aega läbirääkimisteks, kuid teeme parima, et leida kõige tõhusamad ja mõistlikumad lahendused. Hilissügis toob suurema pildi osas selguse. Praegu on kõige olulisem kiirelt ümber planeerida 2016. aasta teise poole tegevused ja ressursid.
Nimelt, kas 2018. aastaks oli juba sõlmitud koostööpartneritega lepinguid, mida muutma hakata tuleb? Kui jah, kas oleks võimalik täpsustada, mida muutma hakkama peate?
Seni kokkulepitu tuleb uute arengute valguses uuesti läbi rääkida. Näiteks üle peame vaatama ürituste akrediteerimissüsteemi hankimise ning kõrgetasemeliste sündmuste toimumise Kultuurikatlas. Kuna oleme seni koostöös Eesti Vabariigi 100. toimkonnaga planeerinud ka Eestit välisriikides tutvustavaid sündmusi, siis eesistumise varasemaks nihkumisel tuleb ka selles kavas teha muudatusi.
Kas ametnike koolitamisega, kes lähevad Brüsselisse ning kes Eestisse jäävad, jõutakse aastaga valmis?
Oleme õnneks eesistumist läbi viiva laiema meeskonna ja koolituste planeerimist alustanud aegsasti - suurem oma töörühma juhte on tänaseks paigas ning koolitused juba täies hoos. Küll tuleb meil eesistumise varasemaks nihkumisel tuua ettepoole ka järgmisi planeeritud koolitustegevusi. Loodame siin koostööpartneri paindlikkuse peale. Kindlasti saab eesistumisega seotud inimeste töö olema väga pingeline, sest nüüd langevad koolitused, poliitilise programmi ettevalmistamine, ettevalmistava sisulise töö algus ning Brüsselisse lähetatavate ametnike sisseelamine kontsentreeritult lühikesele ajavahemikule. Tavapäraselt on tulevane eesistuja juba pool aastat varem aktiivselt kaasatud eelmise eesistuja poolt kõikidesse tegemistesse, et hilisem teemade üleandmine oleks sujuvam. Väga kiire ja väljakutsete rikas aeg saab töörühma juhtide jaoks olema 2017 esimene poolaasta.
Eile avati loovkonkurss, et leida parimad sõnumid ja visuaalsed lahendused Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks ja Eesti tutvustamiseks Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal. Selles aga lähtuti eeldusest, et Eesti eesistumine toimub 2018. aasta esimeses pooles. Miks eile siiski konkurss veel taolise infoga avati ning milliseid muutusi seoses sellega ette nähakse?
Vajame terviklikku läbimõeldud lahendust (sõnumite, lugude ja visuaalsete elementide kombinatsiooni) Eesti kui eesistujariigi tutvustamiseks Brüsselis ja mujal Euroopas ning ka siia eesistumise ajal saabuvale 20-30 tuhandele väliskülalisele. Uute arengute valguses tuleb meil tegevustega ka siin kiiresti edasi liikuda. Kuna tänaseks formaalset otsust eesistumise toimumise aja muutuse osas ei ole tehtud, siis puudus alus eesistumise ajaperioodi muutuseks konkursi tingimustes. Oleme aga viimaste arengute valguses võimalikku ajalist muutust ette näinud ning lisanud konkursi lähteülesandesse nõude, et graafiliste lahenduste puhul peab aastaarv olema muudetav.
Teatavasti on Eesti murekohaks sobivate ruumide ja lennuühenduste vähesus. Kas Kultuurikatla rentimine pool aastat varem on kindlasti võimalik ning kuidas lahendada probleemi, et ka veel järgmisel aastal toimub Tallinna lennujaama lennuraja remont, mistõttu ei saa lennukid teatud kellaaegadel Tallinnasse maanduda?
Kultuurikatlasse on planeeritud eesistumise kõrgetasemelised sündmused, mida on seniste plaanide kohaselt paarikümne ringis. Kindlasti on eesistumise varasemaks nihkumise puhul küsimus ruumide kättesaadavuses - Kultuurikatlasse on 2017. aasta teiseks pooleks juba üritusi kavandatud. Kohe kui liikmesriikide vaheline põhimõtteline kokkulepe eesistumise osas on olemas, saame alustada nendega detailsemaid läbirääkimisi, et leida lahendused. Tallinna lennujaamaga oleme samuti tihedas infovahetuses ning ka nemad on valmis pingutama ning meie üritustega arvestama. Erakorralises olukorras peavad lahendused olema paindlikud ning nutikad ning meil on heameel, et partnerid soovivad koos meiega parimat.
