Toomas Hendrik Ilves osutus Eesti eesistumise osas prohvetiks

President Toomas Hendrik Ilves oli esimene, kes hoiatas Eestit brittide eesistumise eest ajal, mil valitsuse retoorika oli, et tuleb mis tuleb, aga Suurbritannia on niikuinii eesistuja.

Nimelt soovitas Ilves juba mais mõelda, mis saab Eesti eesistumisest, kui britid otsustavad EL-ist lahkuda.

Mais "Aktuaalse kaamera" nädalalõpusaatele antud intervjuus arutles president Ilves, milliseid küsimusi võiks Eesti eesistumisele seada olukord, kui Suurbritannia peaks otsustama Euroopa Liidust lahkuda.

„Esimene probleem, mis kerkib juhul, kui Suurbritannia otsustab Euroopa Liidust lahkuda, on, et see seab meile suuri väljakutseid siis eesistumise puhul, kuna nende eesistumine peaks algama 1. juulil 2017,“ selgitas riigipea. „Aga selge on see, et nad ei saa ühtegi otsust vastu võtta juhul, kui nad on otsustanud lahkuda. Ja ma kujutan ette väga mitmed, paljud liikmesriigid keelduvad siis seda tegemast. Nii et üks võimalus, millest on juba räägitud Brüsselis, et teil võib olla ajaloo pikim eesistumine. Ma väga loodan, et nii ei lähe, mitmel põhjusel, aga no selleks peab juba valmis olema,“ rääkis Ilves mais, avaldades toona küll lootust, et nii ei lähe.

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats kommenteeris aga toona, et küsimus aastasest eesistumisest on ebatõenäoline. „Ma arvan, et küsimus, kas Eesti teeb seda terve aasta versus siis pool aastat, on ilmselt kõige ebatõenäolisem neist, mida siis sõrmedel pakututest võib kokku lugeda,“ sõnas Jäärats.

Jäärats ütles toona, et Suurbritannia eesistumine toimub ka juhul, kui referendumi tulemusel otsustatakse Euroopa Liidust välja astuda, sest väljaastumisprotsess võib pärast referendumit kesta aastaid. „Igal juhul on tänane brittide plaan selline, et eesistumine toimub ka juhul, kui referendumi tulemus on negatiivne,“ rõhutas Jäärats mais.

Peaminister Taavi Rõivas keeldus toona "Aktuaalsele kaamerale" sel teemal kommentaare andmast.

Eesti pidi olema Euroopa Liidu eesistujariik 2018. aasta 1. jaanuarist kuni juunini. Pool aastat enne meid pidi eesistujariigiks olema Suurbritannia, kuid kuna britid otsustasid Euroopa Liidust lahkuda, siis on väga tõenäoline, et Eesti peab eesistujariigiks hakkama 2018. aasta esimese poole asemel juba 2017. aasta teisel poolaastal.

Lõplik otsus Eesti eesistumise kohta võib tulla ehk kõige varem septembris, kui Euroopa Liidu nõukogu kiidab heaks muudatused eesistumiste järjekorras. Selleks on vaja liikmesriikide konsensust ja arutelud veel jätkuvad, kuid Eesti huvides on, et otsus tehtaks võimalikult kiiresti.