Trumpi ja Venemaa sõprus: avalikest kõnedest varjatud ärihuvideni

Viimastel päevadel on USA meedia tähelepanu fookusse tõusnud Donald Trumpi ja Venemaa ühishuvid. Delfi loetleb lühidalt põhjused, miks vabariiklaste presidendikandidaati Venemaale lähedaseks peetakse.

1. Vene häkkerid ründavad Trumpi vastasleeri.

Tänavu kevadel selgus, et Venemaa häkkeritel oli umbes aasta jooksul ligipääs demokraatliku partei rahvusliku nõukogu kirjavahetusele ja Donald Trumpi puudutavale andmebaasile. 22. juulil ilmus skandaalse sisuga kirjavahetus Wikileaksi lehel, mida peetakse Vene luure käepikenduseks. Hillary Clintoni kampaania juht peab kahte sündmust otseselt seotuks. Seni selgelt vasakule kaldunud Wikileaksi Twitteri-lehekülg on viimasel ajal hakanud avaldama Trumpi toetavaid säutse.

2. Venemaa kiidab Trumpi.

Kuigi Trump on aeg-ajalt esinenud ka Vene-vastaste avaldustega – näiteks öeldes, et USA laevu provotseerivad lennukid tuleks alla tulistada – toetavad Vene riigimeedia ja poliitikud ühemõtteliselt tema kandidatuuri. Kajastuste järgi ei soovi USA võimuladvik Trumpi presidendiks saamist just sellepärast, et too pooldab Venemaaga suhete normaliseerimist. Detsembris märkis president Vladimir Putin, et Trump on „väga värvikas ja andekas mees“ ja „presidendikampaania absoluutne liider.“ Trump ütles vastuseks, et Putini kiitus teeb talle au. Juulis nentis Vene föderatsiooninõukogu väliskomitee esimees Konstantin Kossatšov, et Trumpi presidendiks saamisel tekiks kahe riigi suhetesse „võimaluste aken.“ Ajakirjanik Adrian Cheni väitel on Trumpi sõnumit asunud toetama ka Vene veebitrollid.

3. Trump toetab Venemaa välispoliitikat.

Kõige enam kahinat on tekitanud juulikuine intervjuu, milles ta vihjas, et Balti riike tuleks kaitsta vaid juhul, kui nad täidavad oma kohustused USA ees. Tähendusrikkam on 18.-21. juulil toimunud vabariiklaste kongressil vastuvõetud valimisplatvorm, millest eemaldati Trumpi toetajate survel lõik Ukrainale relvastuse andmise kohta. Trump on ise öelnud, et kuigi ta Putinit isiklikult ei toeta, on Venemaa president olnud tugev juht: "Palju tugevam kui meie oma."

4. Trumpil on Venemaaga seotud ärihuvid.

Ettevõtja poeg Donald Trump juunior ütles 2008. aastal kinnisvarateemalisel konverentsil peetud kõnes, et vene investorid on Trumpi ärides „ebaproportsioniaalselt“ kõrgelt esindatud. „Venemaalt voolab meile palju raha sisse,“ ütles Trump juunior.

Tänavu kirjutas New York Times, et seoses Manhattanile rajatud hotelliga Trump SoHo algatati Trumpi vastu mitu kohtuasja. Ühe hagi kohaselt rahastati hotelli rajamist muu hulgas Venemaalt ja Kasahstanist tulevate salapäraste rahaülekannetega. Investeeringute haldamisega tegeles Islandi firma FL Group, mille klientide seas on ka Putinile lähedasi oligarhe. Kohtuasi lõpetati kokkuleppemenetlusega.

2013. aastal, kui Miss Universumi kaubamärk veel Trumpile kuulus, tõi ta ürituse üle Moskvasse. „Vene turg tunneb minu vastu külgetõmmet,“ ütles Trump sel puhul antud intervjuus väljaandele Real Estate Weekly. „Mul on paljude venelastega suurepärane läbisaamine ja peaaegu kõik oligarhid olid minuga samas toas.“

Nõukogude Liitu külastas Trump esimest korda 1987. aastal, et arutada võimalust Moskvasse ja Leningradi hotellide rajamiseks. Plaanist ei saanud asja, kuid 2008. aastal teatas Trump taas, et kavandab Moskvasse, Peterburisse ja Sotšisse suurejoonelisi kinnisvaraprojekte. Ühtlasi lubas Trump müüa Vene ettevõtjatele litsentse endanimelise kaubamärgi kasutamiseks. Seni pole ka see idee reaalsuseks võrsunud.

5. Trumpi nõunikud on Venemaale väga lähedased.

Juuli alguses käis Moskvas esinemas Trumpi välispoliitiline nõunik Carter Page, kes rääkis muu hulgas, et USA suhtumine Venemaasse on lugupidamatu, USA pole päriselt demokraatlik riik ja Venemaa huvidega tuleb rohkem arvestada. Varem on Page süüdistanud Ukraina kriisi puhkemises USA valitsust. 2000.-tel osales investeerimispankurist Page konsultandina Gazpromi nafta- ja gaasiprojektides, hiljem on ta abistanud Vene investoreid Iraaki ja Hiina investoreid Vene energiatööstusse investeerimisel. Page´ile kuulub ka Gazpromi aktsiaid, seega on tema seos Vene riikliku energiafirmaga täiesti otsene.

Teine tähelepanuväärne tegelane on Trumpi kampaania juht Paul Manafort, kes töötas aastatel 2004-10 Ukraina presidendi Viktor Janukovõtši kampaanianõunikuna. Anonüümsuse katte all USA ajalehtedega kõnelenud vabariiklaste sõnul oli just Manafort see, kes hoolitses, et vabariikliku partei valimisplatvorm ei tuleks Ukraina suhtes liiga sõbralik.