Wall Street Journal võrdleb Trumpi ütlusi Balti riikide kohta järeleandmistega Hitleri nõudmistele
USA konservatiivid on juba aastaid hoiatanud Ameerika ülemaailmse tagasitõmbumise eest president Barack Obama ajal, mistõttu on häbiväärne, et see õppetund näib olevat mööda läinud Donald Trumpist ja tema nõuandjatest, kellest osa peaks seda asja paremini teadma, kirjutab ajaleht Wall Street Journal.
Wall Street Journal märgib, et Trumpi sõnum näib olevat, et riik, mis ei täida NATO kaitsekulutuste eesmärki kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust, jääb NATO julgeolekugarantiidest ilma. Wall Street Journali hinnangul on see kutse Venemaa presidendile Vladimir Putinile ükskõik millise NATO riigi vallutamiseks, mis praegu seda nõuet ei täida, näiteks Läti ja Leedu vallutamiseks.
Wall Street Journali sõnul ei ole see liialdus. 1930. aastate lõpus oli Prantsusmaa sõjavastaste vasakpoolsete hüüdlause „Miks surra Danzigi eest?“ viidates Läänemere-äärsele vabalinnale (praegu Gdańsk), mida Adolf Hitler Saksamaale nõudis. Selline järeleandlikkus aitas natse veenda, et demokraatlikud riigid ei pea kinni oma lepingulistest kohustustest kaitsta Tšehhoslovakkiat ja Poolat.
Teiseks näiteks toob Wall Street Journal Korea. 1950. aasta jaanuaris pidas tollane riigisekretär Dean Acheson saatusliku kõne, milles näis jätvat Lõuna-Korea USA Aasia „kaitseperimeetrist“ välja. Sama aasta juunis tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale.
Wall Street Journal kirjutab, et need ajaloolised eellased ei tule Trumpile ilmselt pähe, kuid võhiklikkus pole mingiks vabanduseks ajaloolasele Newt Gingrichile, kes viskus Trumpi kaitsele telekanalis CBS.
„Ma ei ole kindel, et ma riskiksin tuumasõjaga mingi koha pärast, mis on Peterburi eeslinn,“ ütles Gingrich Eestile viidates. „Ma arvan, et me peaksime mõtlema, mida see asi tähendab.“
Wall Street Journal juhib tähelepanu sellele, et Eesti juhtub olema ainus Balti riik, mis täidab kaitsekulutuste kohustusi, mida mees, kellest võib saada järgmine riigisekretär, peaks teadma. Wall Street Journali sõnul peaks Gingrich teadma ka seda, et nii John F. Kennedy kui ka Ronald Reagan olid valmis riskima tuumasõjaga Lääne-Berliini pärast, mida oleks võinud nimetada Ida-Saksamaa eeslinnaks.
„See, et USA oli valmis võtma suuri riske väikeste ja kaugete kohtade pärast, hoidis NATO-t koos kogu külma sõja aja ning see kindel avalik kohustuse võtmine aitas kindlustada, et Lääne-Berliinist sai vabaduse eelpost, ning tõrjuda selle totalitaarset naabrit. Ei ole juhus, et Varssavi pakt purunes Berliinis,“ kirjutab Wall Street Journal. „Hr Trumpi usaldusisikud kinnitavad kahtlemata, et tema jutt NATO kohta, nagu tema protektsionistlike tollide ähvardus, on tegelikult kauplemispositsioon, et USA saaks „parema tehingu“. Võib-olla, aga on alati oht, et vastased, nagu hr Putin, võtavad teda sõna-sõnalt ja panevad selle väite proovile.“
