Parkimiskohtade laius ei vasta nõuetele: kaubanduskeskuste parklates juhtub pea sama palju õnnetusi kui suurematel ristmikel
38 protsenti kõikidest liikluskindlustusjuhtumitest leiab aset parklates. Näiteks Rocca al Mare kaubanduskeskuse kõrval asuval Haabersti ristmikul, mis on avariiderohkeim ristmik Eestis, leidis mullu ja tänavu esimesel poolaastal aset peaaegu sama palju kindlustusjuhtumeid, kui Rocca al Mare Kaubanduskeskuse parklas.
Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilane Kristjan Kalja mõõtis kevadel 20 suurema kaubanduskeskuse parkla parkimiskohtade laiusi ning uuris nende vastavust standarditele. Selgus, et ükski vaadeldud parklatest ei vastanud 2003.aastal kehtestatud soovituslikele standarditele.
„Oleme mõõtmistulemused edastanud suurematele kaubanduskeskustele ning palunud joonida parkimiskohad standardile vastavaks,“ ütles Delfile Eesti Liikluskindlustuse Fondi tarbijahariduse valdkonnajuht Jaanika Käärst, lisades, et kui paljud reaalselt midagi ette võtavad, selgub lähitulevikus.
„Hea meel on tõdeda, et näiteks Rocca al Mare kaubanduskeskus alustas probleemsemate kohtade ümberjoonimisega koheselt ning viis kümme rida parkimiskohti vastavusse juba hetkel kehtivate standarditega, ehk joonis need 2,7 m laiusteks. Loodame siiralt, et kaubanduskeskused võtavad tähelepanekuid tõsiselt ning hoolivad enda klientide varast ning mugavusest parkimisel,“ ütles Käärst.
Kui 2003. aasta standardi järgi pidi sõiduauto parkimiskoha laius olema 2,6 ja pikkus 2,7 meetrit, siis 2016. aastal kevadel väljastas Eesti standardikeskus uue standardi, mille kohaselt peaks kaubanduskeskuses parkimiskoha soovitatav laius olema 2,7 meetrit.
„Kuigi me ei ole hetkel veel teinud parkimismajades parkimiskohtade laiuse mõõdistamist, on üsna tõenäoline, et ka sealseid parkimiskohti joonides ei ole arvestatud standarditega, sest vaja on piiratud alale paigutada võimalikult suur arv parkimiskohti, arvesse mitte võttes seda, et kitsaste parkimiskohtade puhul võib kahjustada saada kliendi vara,“ nentis Käärst.
Eesti liikluskindlustuse fond tuletab meelde, et parklates kehtib liiklust korraldavate märkide puudumisel „parema käe reegel“ ning parklas autosse sisenemisel ning väljumisel tuleb olla uste avamisel ettevaatlik, et ei vigastaks uksega teisi autosid. Kui siiski juhtub liiklusõnnetus, tuleb õnnetuse asjaolud ning autode kahjud kirjalikult fikseerida ning pildistada, samuti üles joonistada juhtunu skeem. Ära tuleb märkida see, kes põhjustas juhtumi ning allkirjastada dokument mõlemapoolselt. Oluline on meeles pidada, et ka mobiiltelefoniga pildistatud piltidel oleks hästi näha sõiduki kahjud. Kahju saaja peab pöörduma enda või vastaspoole kindlustusandja poole kahjude hüvitamiseks. Kui osapooled vormistavad õnnetuse ise, siis on mõistlik kasutada blanketti „Teade liiklusõnnetusest.“
Kui kaubanduskeskusest naastes avastate, et teie sõiduk on viga saanud parklas ning kahju tekitaja ei ole jätnud enda kontaktandmeid, mis oleks viisaka ja vastutustundliku käitumise üks reegel, tuleks uurida, kas parklas on turvakaamerad ning ehk õnnestub kahjutekitaja tuvastada videosalvestustelt.
Liikluskindlustusjuhtumite arv juhtumite poolest populaarsemates parklates ja juhtumite arv parkimiskohal manööverdamisel kaubanduskeskuste juures 2015. aasta vältel (Tegu on ainult kohustusliku ehk liikluskindlustuse juhtumitega, kaskokindlustuse juhtumeid arvestades oleks see arv oleks hoopis suurem)
Kindlustusjuhtumite kaardiga võib tutvuda siin: http://kindlustus.maps.arcgis.com/apps/Viewer/index.html?appid=abd977aeea074631845cc67bfc3da87d
