Rautavaara tervis oli nõrk alates teda 2004. aastal tabanud haigusest, vahendab Helsingin Sanomat.
Rautavaara tuntumate teoste hulka kuulub seitsmes sümfoonia „Angel of Light“ (1994-1995), millega ta 1990. aastatel rahvusvaheliselt kuulsaks sai.
Neoklassitsismi viljelejana alustanud helilooja liikus 1950. ja 1960. aastatel stiililiselt avangardi ja tsüklilisuse suunas. Tema hilises stiilis sulas modernism kokku müstilise romantismiga. Paljude orkestriteoste jaoks sai Rautavaara ainest metafüüsikast ja religioossetest teemadest.
Rautavaara jõudus luua kokku kaheksa sümfooniat, kümme ooperit, kümme kontserti erinevatele muusikariistadele ja orkestrile ning suure hulga muid orkestri-, vokaal- ja kammermuusikateoseid.
Ooperitele kirjutas Rautavaara libretod alati ise. Tema viimane ooper „Rasputin“ saavutas Soome rahvusooperis 2003. aasta sügisel suure menu.
Rautavaara oli ka märkimisväärne koorihelilooja.
Rautavaara sündis Helsingis 1928. aasta 9. oktoobril. Tema kodu oli musikaalne: isa oli laulja, rahvusooperi eelkäija, Soome ooperi asutaja ja Sörnäineni koguduse kantor Eino Rautavaara.
Rautavaara tee heliloojaks algas Sibeliuse akadeemias, kus ta õppis helilooja Aarre Merikanto juhendamisel.
1955. aastal sai Rautavaara Jean Sibeliuse soovitusel stipendiumi edasi õppimiseks New Yorgi Juilliard Schoolis ja Tanglewoodis. USA-aastatel 1955-1956 oli tema heliloojaks arenemisel otsustav tähtsus. Hiljem jätkas Rautavaara õpinguid Šveitsis ja Kölnis.
Aastatel 1976-1988 tegutses Rautavaara heliloomingu õpetajana Sibeliuse akadeemias, kus tema käe all õppis Soome heliloojate järgmine märkimisväärne põlvkond Kalevi Ahost Magnus Lindbergi ja Esa-Pekka Salonenini.
Rautavaara oli abielus laulja ja pedagoogi Sini Rautavaaraga. Eelmisest abielust oli tal kolm last Yrja, Markojuhani ja Olof.
