Eestisse paigutatud Guantanamo jeemenlasest eksvang räägib esimest korda oma elust siin: purjus naaber ähvardas mind relvaga, politsei käis kodus "grillimas", abiellusin Skype`i teel
Ajaleht The New York Times tegi pika loo Eestisse elama asunud endisest Guantanamo vangist Akhmed Abdul Qaderist. Muuhulgas räägib mees, et teda on Eestis naaber relvaga ähvardanud, ta abiellus siin Skype`i teel jeemenlannaga ning et kuigi ta on Eesti riigile tänulik, siis asjaajamine riigis on tal pärssinud perega kohtumist.
Leht alustab meenutusega, et kui Ahmed Abdul Qader pandi poolteist aastat tagasi Quantanamo vangilaagrist lennukile, siis palus ta endale hetke enne masinasse astumist. Mees sulges silmad ja püüdis jätta maha 13 aastat vangistust.
Qader oli tavaline 17-aastane Jeemeni teismeline, kui ta terrorikahtlustusega kinni võeti. Guantanamost lahkudes oli ta juba 30-aastane hõrenevate juustega mees, kes pidi uut elu alustama Eestis - riigis, millest ta polnud eales ennem kuulnud.
Päev hiljem oligi ta Eesti riigi poolt antud tagasihoidlikus Tallinna korteris, kuid minevik ei tahtnud kuidagi meelest minna.
"Iga pahandus, kuhu ma nüüd satun - isegi aus viga - saab olema sadu kordi hullem, kui mõni normaalne inimene seda teeks," püüab Qader endas avastatud paradoksi selgitada.
"Ma mõtlesin veel peale kahte kuud vabanemist, et küll ma saan normaalseks. Aga ma ei suuda tavaelu elada. Ma püüan, aga osa minust oleks nagu endiselt Guantanamos," rääkis mees lehele.
13 aastat vangistus
Ajakirjaniku sõnul vestlesid nad Qaderiga sel kevadel mehe korteris, jalutades läbi vanalinna ning sõites bussiga Eesti islamikeskusesse.
Qader avaldas sügavat tänu Eestile, kes andis talle elukoha, tervisekindlustuse, keelekursused, väikese igakuise stipendiumi ja mentori, kes aitab tal igapäevaelus hakkama saada.
Reporteri sõnul naeratas mees intervjuu ajal pidevalt ja oli optimistlik, kuid muutus kurvaks rääkides enda lahutamisest perekonnast ning kaotatud noorusest ja lisas, et on solvav, kui inimesed teda terroristiks kutsuvad. Seda tundvat ta nii kaaskodanike, politsei kui ka tööandjate poolt.
"13 aastat minu elust läks raisku ja mitte seepärast, et ma oleks midagi teinud," rääkis ta. "Vaid seepärast, et minu ümber läks midagi mädaks ja mina sain süü kaela."
Siinkohal meenutabki leht, et Qader vahistati 2002. aastal koos tosina araablasega ühes Pakistani külalistemajas. Tol ööl tehti piirkonnas veel mitmesse külalistemajja reide ning saadi kätte ka prominentne terrorismi eest tagaotsitav Abu Zubaydah.
Politsei väitiski, et nii nn Qaderi majas kui ka Zubaydahi majas peitsid ennast Al-Qaida liikmed. Samas tõendid, mida esitati Qaderi majas viibinute kohta, kus väitsid end olevat kõigest religioossed õpilased, olid "õhemad".
Qader viidi Ameerikasse ja võeti vahi alla ning lennutati Guantanamosse. Qaderi sõnul olid seal valvurid alguses karmid. Seda näitab ka tõik, et Eesti arst ravib mehel nüüd sidemete vigastusi põlvedel ja õlgadel.
Kui ajakirjanik küsis, et mille eest teda aegajalt peksti, laulis Qader kuulsast muusikalist "Hüljatud" (Les Misérables) pärit laulusõnu: "Vaata alla, vaata alla/ Ära vaata neile silma".
Oma ülekuulamistel rääkis Qader alati, et peale 1999. aasta kooli lõpetamist läks ta Pakistani, kus rändas mööda külalismaju ringi religiooni ja IT-d õppides. Isa saatis talle selle tarbeks ka sageli raha.
Samuti käis ta Afganistanis, kus puutus kokku Talibani võitlejatega, kes üritasid teda värvata. Kuigi Qaderi sõnul ei ole ta kunagi terrorirühmituse eest võidelnud, siis ülekuulamisdokumentides on väidetud, et ta olevat enda sõnutsi siiski ühes treeninglaagris hoidnud relva käes ja sellest tulistanud, kuid ta ei omanud kunagi ühtegi tulirelva. See väide olevat Qaderi sõnul olnud tõlgi liialdus. Tegelikult seisab ka veel ühe ülekuulaja 2003. aasta protokollis, et viimase hinnangul vastab Qaderi jutt ilmselt tõele.
Samas aga, kui Qaderi pilti näidati teistele Guantanamo vangidele, siis olevat nad temas Al-Qaida võitleja ära tundnud.
Seega aastad möödusid ja Qader jäi vangistusse. Ta harjus rutiiniga ja õppis raamatuid lugedes ja valvuritega rääkides ära inglise keele. Ka tingimused vanglas paranesid.
Eesti võttis vastu
2014. aastal hakkas teatavasti Obama valitsus otsima riike, kuhu peatselt suletava Guantanamo vange saata. Kuna Venemaa oli just Ukrainasse tunginud, siis Eesti - endine Nõukogude liidu maa ja praegune NATO liige - oli nõus ühe võtma.
Qader rääkis, et Eestisse saabudes (2015. aasta jaanuaris) tundis ta end "vastsündinuna". Samas ajastus oli halb: just olid aset leidnud terrorirünnak Prantsusmaal Pariisis ja Euroopas keerles Süüria pagulaste kriis. Osad eestlased ütlesid, et nad ei taha teda oma riiki.
Qader mäletas, et ta mõtles siis: ma ei saa kunagi enda nime puhtaks, jään alati "selleks kutiks, kes oli Guantanamos". Seega otsustas ta hoida madalat profiili ja mitte anda intervjuusid ega rääkida inimestele enda päritolu kohta.
Samal suvel sai ta Tallinnas ühe poeomaniku juures tööd õpipoisina. Omanik rääkis hiljem lehele, et ta tegelikult hakkas mingi aeg kahtlustama, et Qader on see Guantanamo vang, kes Eestisse tuli. Omanik aga ei hoolinud sellest ja pidas terrorismijuttu jamaks. Ta rääkis ühel hommikul Qaderile, et sa oled nüüd "kuulus". Selle peale tunnistas Qader enda päritolu üles ja arvas, et peab nüüd lahkuma. Aga juhtus midagi ootamatut - omanik kutsus mehe enda emale külla ühele Eesti saarele. Qader kahtles alguses, aga läks ikkagi.
Samas meenutab Qader, et mitte kõik Eestis pole nii sõbralikud...
Purjus naaber ähvardas
Näiteks jeemenlase purjus naaber hakkas teda mullu sügisel päritolu tõttu ahistama. Lõpuks ähvardas naaber teda isegi relvaga ja pani talle prügi ukse taha. Selle peale kutsus Qader politsei ja ahistamine lakkas.
Samas paar päeva hiljem ilmus politsei tema ukse taha ja "grillis" Qaderit ennast - küsiti, et kust ta tuli ja kust raha sai. Kui ta oli selgitanud, siis leebuti ja öeldi, et ta ei muretseks. Qader veel meenutas, et sai amentike vestlusest aru eestikeelsest sõnast "Kuuba".
Samas ei saanud mees mitu päeva enam ärevusest magada.
Nüüd tulevikule mõeldes näeb Qader endas meest, kes hoiab käes väikest küünalt - talle öeldakse, et vaata ette, mitte tagasi, aga ees paistab kõik pime ja see hirmutab teda.
Eesti pikendas Qaderi elamisluba hiljuti kahe aasta võrra, kuid elu selles 1,3 miljoni elanikuga riigis ei ole muslimil kerge. Halal-toitu sisuliselt pole saada, muslimeid on vähe ja bussis vahitakse koguaeg.
Qader läheks heameelega tagasi koju Jeemenisse, kuid ta kardab, et Ameerika eriüksus või kohalikud terrorirühmitused vangistavad või tapavad ta.
Abiellus Skype`i teel
Samas perest on raske kaugel olla. Eesti lubab küll perekülastusi, ent dokumentide saamine on raske. Isa helistab Qaderile iga päev, emaga suhtleb ta Skype`i teel. Mullu korraldati neile ka Jeemeni kohtuniku juuresolekul läbi Skype`i abielu mehe õe sõbrannaga, kuid ka tema naine pole saanud seni Eestisse elama asuda. Paarike suhtleb aga igapäevaselt.
Mehe sõnul on tal raske ka reisima minna, kuna ta kardab, et kui tema läheduses peaks kuskil pomm vms lõhkema, on ta esimene, kelle suunas näpuga näidatakse. Ta kardab, et ta ei suuda süütust jälle tõestada ning ta pannakse taas alusetult vangi.
Qaderilt küsiti ka, et mida ta arvab USA-st, kes ta ligi 13 aastaks vangi pani. Mees ütles, et mõistab peale 11. septembri rünnakut jänkide teguviisi, kuid lisab, et ta oleks tulnud vähemalt aasta või kaks pärast kinnipidamist vabastada. Tema kinnihoidmine nii pikka aega oli väga valus, leiab Qader.
