Mitmed sajad inimesed võtsid osa ka vastumeeleavaldustest, kuid üldiselt jäi olukord politsei teatel rahulikuks, vahendab N-TV.

Türklaste suurmeeleavalduse Reini jõe paremkaldal Kölni Deutzi linnaosas kutsus kokku ühendus Plattform für Demokratie – gegen Staatsstreich (Platvorm demokraatia eest – riigipöörde vastu), millesse kuulub üle saja ühenduse ja organisatsiooni. Üks ürituse kaaskorraldajatest, Union Europäisch-Türkischer Demokraten (Euroopa-türgi demokraatide liit) arvestas eelnevalt 30 000-50 000 osavõtjaga.

Paljud Erdoğani toetajad lehvitasid Türgi lippe, mõned ka Saksamaa lippe. Vastumeeleavaldusi oli kokku neli.

Umbes 650 vastumeeleavaldajat kogunes Kölni Heumarktil. Seal toimus politsei teatel kokkupõrge umbes 80 paremrahvusliku türklase ja enam kui saja vasakpoolse kurdi vahel. Loobiti suitsupomme, kuid politsei suutis vaenuleerid lahutada.

Kölni pearaudteejaama ees avaldasid meelt umbes 250 parempoolse Partei Pro NRW toetajad, kelle hulgas oli suur hulk huligaane. Meeleolu oli agressiivne.

Politsei oli väljas suurte jõududega – umbes 2700 politseinikku. Valmis olid kaheksa veekahurit ja soomukid. Kölni politseipresident Jürgen Mathies väljendas pärast meeleavaldust rahulolu, sest põhimeeleavaldus möödus rahulikult.

Meeleavaldusel oli plaanis edastada ka Erdoğani videopöördumine, mis aga keelati. Erdoğani pressiesindaja İbrahim Kalın nimetas keeldu vastuvõetamatuks ning arvamus- ja kogunemisvabaduse rikkumiseks.

Siiski loeti ette Erdoğani kirjalik pöördumine, milles president tänas kõiki türgi soost kodanikke Saksamaal moraalse toetuse eest 15. juuli riigipöördekatse tõrjumisel. Erdoğan tuletas meelde, et putšiööl tuli ka Saksamaal palju inimesi tänavatele. Kölni meeleavaldus näitas Erdoğani sõnul, et side Türgi ja Saksamaal elavate türklaste vahel on endiselt väga tugev.

Kölnis viibis kohal Türgi Saksamaal sündinud spordiminister Akif Çağatay Kılıç, kes kritiseeris seda, et Erdoğani otsepildis esineda ei lastud. Kılıçi sõnul võitleb Türgi nagu Saksamaagi demokraatia eest ja terrori vastu. Kılıç ütles, et on kurb, et väidetakse, et Türgi ei kaitse inimõigusi ja õigusriiki. Saksa meedial on Kılıçi sõnul eelarvamused. Euroopa juhtivaid isikuid süüdistas Kılıç Türgi Euroopa Liiduga liitumise aeglustamises ja takistamises. Kılıç kutsus üles hoidma häid suhteid sakslaste ja türklaste vahel ning ütles: „Olge oma saksa naabrite vastu head, ärge ahistage neid.“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena