Ökopoed õigustavad: hirm tsüaniidimürgituse ees on ravimifirmade lobitöö tagajärg
Nädala alguses ilmus Eesti Päevalehes Tuuli Jõesaare artikkel Eestis toidulisandina turul müüdavatest aprikoosiseemnetest, mis sisaldavad amügdaliini. Ainet, mis seedides tekitab tsüaniidi ehk sinihapet. Seemned on populaarsed, sest väidetavalt omavad nad vähivastast mõju.
Tänavu aprillis avaldas Euroopa toiduohutusamet (EFSA) amügdaliini eest hoiatava hinnangu. Selles mainitakse, et täiskasvanule on ohutu süüa kolm väikest seemet päevas. Kogust ületades riskib inimene tsüaniidimürgitusega. Mürgituse tunnusteks on iiveldus, peavalu, unetus, lihase- ja liigesevalu. Tsüaniidi surmav kogus on 0,5-3,5mg/ kehakaalu kg kohta.
Aprikoosiseemneid müüvad paljud loodus- ja ökotarvete poed. Üheks selliseks on näiteks Biore Tervisestuudio, mille esindaja Mare Laeksi sõnul on kogu kriitika vale. „Mina võin isiklikult öelda, et söön 8-10 seemet päevas ja juba aastaid profülaktikaks ja minuga pole midagi juhtunud,“ ütles ta.
„Seemned ei ole kindlasti ohtlikud. Aprikoosiseemneid kasutataksegi vähi kompleksravil. Aga meil Eestis peavad inimesed vähi kätte ära surema, sest meil tehakse ainult keemia- ja kiiritusravi ja midagi muud ei soovitata,“ ütles Laeks.
Teiste keelatud päästevahenditena toob ta välja poleemikat tekitanud MMS-i ehk imeravimina tuntud kloordioksiidi. „MMS-iga pole mitte kedagi mürgitatud. Seda kasutatakse basseinivees ja suuloputusvahendites, aga meil hakati selle kohta koostama kriminaalasju,“ sõnas Laeks.
Tema hinnangul keelustatakse imerohtusid ravimifirmade vandenõu tõttu. „Aga sellisel moel terveneb inimene loomulikult ja ei osteta enam nii palju ravimeid. See on ravimifirmade lobitöö. Eestis on Magnumi ravimifirma juht, kes on kõik kokku ostnud ning need artiklid ilmuvad tema kasuks,“ arvas Laeks.
Internetipoes Elexir on aprikoosiseemnete lubatavaks koguseks toodud 3-6 seemet päevas ehk toiduohutusameti lubatust kaks korda rohkem. Poe tegevjuht Viljo Kase sõnul pole lihtsalt jõutud koguseid vahetada. Täpset ainete sisaldust ja mõju seedimisele nad pakendile pole pannud. „Eesti turul on kohati mingid asjad üle vindi. Samamoodi oli siin suur poleemika MMS-i kohta, mis osades riikides on tunnistatud ohutuks,“ ütles Kase.
Sarnaselt Laeksile süüdistab ka tema ravimifirmasid. „Siin on ravimifirmade käsi mängus ja paljude alternatiivravimite müük kannatab. Kunagi öeldi, et kanep ja LSD on ka ohtlikud. Paljud teadusuuringud on lihtsalt kinni makstud,“ sõnas Kase. (LSD keelustati Ameerika Ühendriikides 1966. aastal, seejärel ka mujal maailmas toim.)
Poe Mahe Mandala esindaja ütles, et nemad soovitavad alati võtta seemneid võimalikult vähe. „Inimesed peavad ikka ise teadma, mida tarbivad. Mina näiteks ei võta sellist asja, mida ma ei tea ja millest pole varem räägitud. Aga inimesed usaldavad liiga kergekäeliselt kogu informatsiooni internetis,“ ütles poe esindaja.
Ökokaupluse Sojapood esindaja ütles, et on ise ka aprikoosiseemneid tarbinud ja juhtunud pole midagi. Ta küll ei pea toodet ohtlikuks, kuid sellegipoolest ei soovita ta võtta päevas rohkem kui kaks seemet. "Meil on kodulehel suurelt kirjas terve veterinaar- ja toiduameti ja Euroopa toiduohutusameti hoiatused. Kui EFSA lubab kaks seemet päevas, siis järelikult nii on," ütles ta.
Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laiuse sõnul ei ole suudetud kliinilistes uuringutes näidata, et amügdaliinil oleks vähivastane toime. "Jah, erinevates laboriuuringutes ning loomkatsetes on amügdaliini toimet üsna palju uuritud ning ka teatavaid tulemusi saavutatud, kuid nende tulemuste põhjal ei saa kuidagi teha järeldusi mõju kohta inimesele ning toimivate ning ohutute annuste kohta," ütles ta.
Laiuse kohaselt on ravimi müügiloa saamiseks vajalik tõestada kliinilistes uuringutes aine toime ja ohutus. "Hetkel me amügdaliini vähivastasest toimest rääkida ei saa. Enamasti sellistel juhtudel kasutatakse näiteid a’la „ma ise kasutan seda ka ja näete mul vähki ei ole“. Sellised näited, kuigi ilusad kuulda, ei tõesta aga kuidagi aine toimet, sest meil ei ole kontrollitud võrdlusmomenti inimestega, kes seda ainet saanud ei ole," sõnas Laius.
"Mis puutub vandenõuteooriasse, siis maailma ravimite järelevalve asutused on alates eelmise sajandi keskpaigast töötanud selle nimel, et meil oleks ühtne, läbipaistev ning usaldusväärne ravimite toimet ning ohutust kindlaks tegev ning pidevalt jälgiv süsteem," ütles Laius. Ta lisas, et see süsteem töötab hästi ning on vastutustundetu öelda, et inimesed ei tohiks tõestatult efektiivseid ravimeid kasutada.
