Liiklejad: hommikused oma õiguse tagaajamised kitsal täispargitud tänaval võivad sügise saabudes koolilapsed ohtu seada

Tallinnas ja Harjumaal korraldatud reidil võeti vastutusele sadakond õuealadel kiirust ületanud juhti. Sel teemal võitsid sõna ka kaks Delfi lugejat, kellel on mõlemal pisut erinev arvamus õuealade märgistamisest ja kiiruse piiramisest.

Õueala märkide riputajad peaks pisut mõtlema, mis asi on õueala ja mitte uputama linna oma märgihulluses. Õueala on suletud territoorium, millel puudub läbisõit. Kui kusagil kulgeb rajooni läbiv tänav, siis see ei ole õueala mingi valemiga.

Tänav ongi ohtlik koht ja tibuemmed, kes nõuavad kõikjale õueala märke, peaks pigem tegelema oma laste liiklusalase kasvatamisega, tänav ei ole mudilaste mängumaa.

Siin toimib seesama efekt nagu jalgrattaradade märgistamisega. Tõmmatakse teele triip ja nimetatakse kergliiklusteeks. Keegi jooksis vales kohas üle tee ja jäi auto alla - riputame õueala märgi. Lihtne ja justkui jokk, kedagi ei huvita, kuidas liiklejad selliste tooreste lahenduste puhul vastastiku toime tulevad, et hundid oleks söönud ja lambad terved.

Selle asemel, et rajada ohutud võimalikult üksteisest eraldatud teed kõigile liiklejatele (autod, jalgrattad, jalakäijad), kus liiklus toimuks loogiliselt märkide abitagi. Hea eeskujuna pole tuua ühtegi uut teerajatist, pigem näib, et järjest napakamaks lahendused muutuvad. Kasvõi vastavatud Majaka, mille märgiuputus mõjub suisa kohtlasena.

Märk ei tee liiklust ohutumaks, iga üles pandud piirangumärk näitab hoopis, et vastav teelõik ei vasta sujuva ühtlase kiirusega liikluse tingimustele, et tegu on halva ja ohtliku lahendusega, mida märgiga püütakse siis justkui leevendada. Kõik uued teed kubisevad helendavatest märkidest, tegelikud ohud ei paista nende vahelt enam väljagi.

Teise kodaniku arvamus:

Väidan, et on kohti kus see märk on valesti paigaldatud, aga enamus kohti on õigustatult pandud. Hea näide, meil selline vaikne elukeskkond Kristiines eramajad, kortermajad, märgid üleval, ristid tänavatel (ehk siis viide paremakäe reeglile), aga mis segab, on see, et arendaja ehitas büroomaja sinna (arendaja õigus loomulikult ehitada, mida ise tahab) ja liikluspilt on selline, et kui on hommikul tööle tulemise ajad, siis on hämming ja liikluseeskirjade rikkumised, rääkimata kiirustest, mis sellistele tänavatele ei sobi.

Lõuna ja päevane aeg on enam-vähem, inimesi liigub vähem ja suudavad ka bürootöötajad-külastajad adapteeruda kehtiva LE korraga. Aga nii, kui on õhtune aeg käes ehk kojumineku aeg, siis kordub sarnane olukord, mis hommikul ja seda siis, kui kool hakkab ja hommikuti on ka koolilapsed, kes kodukoha koolis jala käivad. See on ohtlik.

Sinna juurde veel hommikused oma õiguse tagaajamised kitsal täispargitud tänaval. Kusjuures ma täitsa usun, et see kiirustav töötaja oma elukohas täitsa järgibki LE, aga tööle rutates unustab sootuks. Lihtne - jälgige näiteks lasteaedade või koolide ümbrust hommikuti, kui võsukesi autotega maja ette tuuakse. Kohati unustatakse ära, et peale nende on palju jalgsi liikujaid. Seega on vähim, mida teha saame - märke nina alla toppida ja korrutada, et üksi elu pole tühine.