Mehega tuttavasse metsa seenele läinud abikaasa sõnul mindi metsa koos, kuid seenejahil olles liikus üks ühes ja teine teises suunas. Omavahel hoiti kontakti hõikamise teel, sest telefoni mehel kaasas ei olnud. Ühel hetkel naise hõigetele enam vastust aga ei kostunud ja meest näha ei olnud, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.
Naine teatas mehe eksimisest politseile ning edastas abikaasa kirjelduse. Meest asusid otsima politseiametnikud Võru politseijaoskonnast, piirkonnaga tuttavad jahimehed, piirivalvurid ühes teenistuskoertega ning otsingutele kaasati ka kopter. Info mehe eksimisest edastati ka Läti politseile, kuna viimane märk mehest kostus vaid mõnisada meetrit lõunanaabrite piirist.
Võru politseijaoskonna patrullitalituse juht Moris Uibo sõnas, et antud piirkonnas on metsaalune maastik väga vaheldusrikas. „Seal on nii kerget noorendikku, tihedat võsa ja paari meetri kõrgust heina. Lisaks on läheduses ka järv ja kohati pinnas väga soine ning märg, mistõttu otsustati otsingutele kaasata kohalikke olusid ja maastikku tundvad inimesed,“ sõnas Uibo.
Õhtul kella 21 ajal otsustati maastikuotsing lõpetada ning sõita läbi lähedalasuvad teed ja rajad. Mees leiti pisut enne kella kümmet õhtul ühe teid läbi kamminud jahimehe poolt. Selgus, et ekslemise käigus oli mees jõudnud liikuda umbes kolm kilomeetrit Läti piirist lõuna poole. Tema tervisega oli kõik korras, meedikute abi ta ei vajanud ning pika päeva lõpuks oli ka korv seeni täis saanud.
Moris Uibo sõnul pakuvad metsad praegu marjulistele-seenelistele rohkelt saaki, kuid otsimistuhinas tuleks ühtlasi jälgida ka ümbrust ja tuldud teerada. „Laetud akuga telefon on kindlasti see, mis peaks metsa minnes kaasas olema. Kui aga seenele-marjule minnakse mitmekesi, siis tuleks paremate seenekohtade otsimisel ikka jälgida, kas kaaslane on nägemiskauguses, et siis üheskoos ka metsast välja saada,“ sõnas Uibo.
Mehe otsingutel osales kokku 18 politseiametnikku, 11 jahimeest, kolm piirivalvurit koos kahe teenistuskoeraga, kopterimeeskond ja üks ESTSAR vabatahtlik.
